Ubuntu esmaseadistus: juhend algajatele ja edasijõudnutele

1. Sissejuhatus

Ubuntu on üks laialdaselt kasutatavatest Linuxi distributsioonidest, mis sobib nii algajatele kui ka edasijõudnutele. Eriti atraktiivne on selle avatud lähtekood ja rikkalik kogukonna tugi. Kuid kohe pärast paigaldamist ei ole see koheselt mugavaks kasutamiseks valmis ning vaja on teha mõned põhilised algseadistused.

Käesolevas artiklis selgitame üksikasjalikult esmaseid seadistusi, mida tuleks pärast Ubuntu paigaldamist teha. Selgitame hoolikalt käskude täitmist ja iga seadistuse eesmärki, et ka algajad saaksid neid segaduseta järgida. Palun kasutage seda juhisena.

Miks on Ubuntu esmased seadistused vajalikud?

Pärast Ubuntu paigaldamist ei ole süsteemi mugavus ja turvalisus mitmes aspektis piisav. Näiteks võivad tekkida järgmised probleemid:

• Süsteemi uuendamine on vajalik: Ubuntu paigalduskandja pakendid ei pruugi olla kõige uuemad, mistõttu on turvameetmete ja veaparanduste jaoks uuendamine hädavajalik.
• Eestikeelne keskkond ei ole täielik: Vaikimisi on standardseks keeleks inglise keel, mistõttu on vaja seadistusi mugava eestikeelse sisestuse ja kuvamise jaoks.
• Turvaseaded on reguleerimata: Kui tulemüüri ei aktiveerita ja SSH seadeid ei konfigureerita õigesti, suureneb väliste rünnakute oht.
• Kasutusmugava tarkvara puudus: Standardpaigaldusega kaasas olevad rakendused on minimaalsed, mistõttu on vaja paigaldada täiendav tarkvara igapäevaseks kasutamiseks.

Käesoleva artikli sihtrühm

See artikkel on mõeldud järgmistele kasutajatele:

• Algajad, kes paigaldasid Ubuntu esimest korda
• Kasutajad, kes ei ole harjunud põhiliste Linuxi käskudega seadistuste tegemisel
• Need, kes soovivad kasutada Ubuntut mugavamalt ja turvalisemalt

Artikli sisu on selgitatud samm-sammult, nii et iga jaotise juhiseid järgides peaksite saama Ubuntu sujuvalt kasutusele võtta.

Järgmises jaotises selgitame, kuidas värskendada Ubuntu pakette uusimale versioonile.

—

2. Süsteemi uuendamine

Pärast Ubuntu paigaldamist ei pruugi süsteemi tarkvarapaketid olla kõige uuemad. Turvanõrkuste vältimiseks ja stabiilse keskkonna tagamiseks on oluline süsteem esmalt uusimale versioonile uuendada.

Miks on süsteemi uuendamine vajalik?

Ubuntu paigalduskandja sisaldab pakette paigaldamise hetkest. Kuid pärast väljalaset tehakse turvapaikamist ja veaparandusi, mistõttu võivad uuendamata jätmisel tekkida järgmised riskid:

• Turvanõrkuste püsimine: Vanemad paketid võivad sisaldada nõrkusi, mida ründajad saavad ära kasutada.
• Vigade mõju: Arenenud vigu ei ole parandatud, mis võib põhjustada süsteemi ebastabiilset käitumist.
• Tarkvara ühilduvusprobleemid: Uue rakenduse paigaldamisel võivad tekkida probleemid vanade teekide või sõltuvustega.

Seetõttu on pärast Ubuntu paigaldamist soovitatav esmalt värskendada paketiloendit ja viia kogu tarkvara uusimale versioonile.

Paketiloendi värskendamine

Ubuntu kasutab tarkvarainfo (paketiloendi) haldamiseks APT-i (Advanced Package Tool). Esmalt käivitage järgmine käsk, et saada uusim paketiloend.

sudo apt update

Selle käsu täitmisel hangitakse Ubuntu hoidlatest uusim paketiinfo ja süsteemi andmebaas uuendatakse.

Pakettide uuendamine

Pärast paketiloendi värskendamist uuendage kogu süsteem.

sudo apt upgrade -y

Selle käsu täitmisel laaditakse alla olemasolevate pakettide uuemad versioonid ja rakendatakse need süsteemile. Valik -y võimaldab uuendamise toimuda ilma kinnituseta.

Mittevajalike pakettide eemaldamine (soovitatav)

Pärast uuendamist on soovitatav eemaldada vanad, mittekasutuses olevad paketid, et vabastada kettaruumi.

sudo apt autoremove -y

See käsk eemaldab automaatselt mittevajalikud teegid ja sõltuvusteta paketid.

Süsteemi taaskäivitamine (vajadusel)

Kui tuuma uuendati või olulisi süsteemipakette värskendati, võib süsteemi taaskäivitamine olla vajalik. Taaskäivitamise vajaduse kontrollimiseks käivitage järgmine käsk:

sudo reboot

Eriti kui uuendus sisaldas tuuma, tuleks see rakendamiseks taaskäivitada.

—

3. Eestikeelse keskkonna seadistamine

Pärast Ubuntu paigaldamist on vaikimisi keeleks inglise keel. Seega, et eesti keelt mugavalt kasutada, on vaja paigaldada keelepakid ja seadistada eestikeelne sisestussüsteem.

Selles jaotises selgitatakse üksikasjalikult, kuidas Ubuntu eestikeelset keskkonda seadistada.

Eestikeelse keelepaki paigaldamine

Esmalt paigaldame Ubuntu eestikeelse keelepaki. See võimaldab süsteemi menüüdes ja seadistusakendes kuvada eesti keelt.

1. Eestikeelse keelepaki paigaldamine

Avage terminal ja käivitage järgmine käsk:

sudo apt install language-pack-et -y

See käsk paigaldab eestikeelsed lokaadiandmed.

2. Süsteemi keele seadistamine eesti keeleks

Järgmiseks seadistame süsteemi keele eesti keeleks.

LANG=et_EE.UTF-8
sudo update-locale LANG=et_EE.UTF-8

Selle seadistuse jõustumiseks logige korra välja ja sisse tagasi või taaskäivitage süsteem.

sudo reboot

Pärast taaskäivitamist kontrollige, kas süsteemi menüüd ja dialoogid kuvatakse eesti keeles.

Eestikeelse sisestuse seadistamine (Mozc paigaldamine)

Ubuntu vaikimisi eestikeelne sisestus pole lubatud, mistõttu tuleb eestikeelse sisestamise võimaldamiseks paigaldada eestikeelne sisestussüsteem (IME).

Soovitatav eestikeelne sisestussüsteem:

• Mozc (Google’i Jaapani sisestuse avatud lähtekoodiga versioon) – *Kuigi Mozc on Jaapani sisestussüsteem, saab seda kohandada ka teiste keelte jaoks või valida mõne muu IME, mis toetab eesti keelt.*

1. Mozci paigaldamine

Käivitage järgmine käsk eestikeelse sisestussüsteemi paigaldamiseks:

sudo apt install fcitx-mozc -y

2. Sisestusmeetodi muutmine Fcitxiks

Mozci kasutamiseks peab sisestusmeetod olema Fcitx. Käivitage järgmine käsk:

im-config -n fcitx

Seejärel rakendatakse muudatused süsteemi taaskäivitamisel.

sudo reboot

3. Fcitxi seadistamine

Pärast taaskäivitamist avage “Seaded” → “Keeletugi” → “Klaviatuuri sisestusmeetod” ja veenduge, et “Fcitx” on valitud.

Seejärel avage Fcitxi seadistustööriist ja lubage Mozc.

fcitx-config-gtk3

Kui “Mozc” ei ole sisestusmeetodite loendis, klõpsake nuppu “+” ja lisage Mozc.

Kui seadistamine on lõpetatud, vajutage tekstiredaktoris klahvi “Poollaius/täislaius” ja kontrollige, kas eestikeelne sisestus töötab.

Eestikeelsete fontide paigaldamine (valikuline)

Ubuntu sisaldab põhilisi eestikeelseid fonte, kuid on võimalik lisada ka paremini loetavaid fonte.

Järgmise käsuga saate paigaldada eestikeelseid fonte (nt Noto fonte):

sudo apt install fonts-noto-cjk -y

Lõplikud sammud seadistuste rakendamiseks

Kui eestikeelse keskkonna seadistamine on lõpetatud, taaskäivitage kõikide muudatuste rakendamiseks süsteem.

sudo reboot

Pärast taaskäivitamist kontrollige, kas eesti keel kuvatakse õigesti ja eestikeelne sisestus töötab sujuvalt.

—

4. Ajavööndi ja lokaadi seadistamine

Pärast Ubuntu paigaldamist ei pruugi vaikimisi ajavöönd ja lokaat (piirkonna- ja keele-seaded) olla õigesti konfigureeritud. Eriti kui seadistasite Ubuntu globaalseks serveriks või pilvekeskkonnaks, on vaikimisi ajavöönd sageli UTC (Coordinated Universal Time) ja selle kasutamine võib põhjustada ajanihkeid.

Selles jaotises selgitatakse, kuidas õigesti seadistada Ubuntu ajavööndit ja lokaati Eestile sobivaks.

Ajavööndi seadistamine

Ubuntus saate ajavööndit seadistada käsuga timedatectl.

1. Praeguse ajavööndi kontrollimine

Järgmise käsu täitmisel saate kontrollida praegust ajavööndit.

timedatectl

Väljundi näide:

               Local time: Thu 2025-03-05 12:34:56 UTC
           Universal time: Thu 2025-03-05 12:34:56 UTC
                 RTC time: Thu 2025-03-05 12:34:56
                Time zone: Etc/UTC (UTC, +0000)

Selles näites on ajavöönd UTC, seega tuleb see muuta Eesti ajavööndiks (EEST/EET).

2. Muutmine Eesti ajavööndiks (Europe/Tallinn)

Käivitage järgmine käsk, et muuta ajavöönd Europe/Tallinn-iks.

sudo timedatectl set-timezone Europe/Tallinn

3. Seadistuse kontrollimine

Kontrollige uuesti järgmise käsuga, kas ajavöönd on rakendatud.

timedatectl

Väljundi näide:

               Local time: Thu 2025-03-05 14:34:56 EET
           Universal time: Thu 2025-03-05 12:34:56 UTC
                 RTC time: Thu 2025-03-05 12:34:56
                Time zone: Europe/Tallinn (EET, +0200)

Kui kuvatakse Europe/Tallinn (EET, +0200), on see õigesti seadistatud.

Lokaadi seadistamine

Lokaat viitab süsteemis kasutatavatele keele- ja piirkonnaseadetele. Vaikimisi võib see olla seadistatud inglise keelele (en_US.UTF-8), mistõttu muudame selle eesti keelele (et_EE.UTF-8).

1. Praeguse lokaadi kontrollimine

Järgmise käsu täitmisel saate kontrollida praegust lokaati.

locale

Väljundi näide (vaikimisi inglise keel):

LANG=en_US.UTF-8
LC_CTYPE="en_US.UTF-8"
LC_NUMERIC="en_US.UTF-8"
LC_TIME="en_US.UTF-8"
...

2. Eesti lokaadi lubamine

Kontrollige, kas eesti lokaat on süsteemi paigaldatud, ja lisage see vajadusel.

sudo locale-gen et_EE.UTF-8

Järgmiseks seadistage vaikimisi lokaadiks et_EE.UTF-8.

sudo update-locale LANG=et_EE.UTF-8

3. Seadistuste rakendamine

Taaskäivitage süsteem või käivitage järgmine käsk seadistuste rakendamiseks.

source /etc/default/locale

Käivitage uuesti käsk locale ja kontrollige, kas seadistused on rakendatud.

locale

Väljundi näide:

LANG=et_EE.UTF-8
LC_CTYPE="et_EE.UTF-8"
LC_NUMERIC="et_EE.UTF-8"
LC_TIME="et_EE.UTF-8"
...

Seadistuse lõpetamise kontroll

Kontrollige järgmisi punkte, et veenduda ajavööndi ja lokaadi seadistuste õiges rakendamises:

• Kas timedatectl käivitamisel on ajavöönd Europe/Tallinn?
• Kas locale käivitamisel on see muudetud et_EE.UTF-8-ks?
• Kas süsteemi kuvakeel ja aeg on õigesti eestikeelsed?

Kui seadistused ei ole rakendatud, logige välja ja sisse tagasi või taaskäivitage süsteem, et need jõustuksid.

—

5. Klaviatuuri seadistamine

Ubuntu vaikimisi seadistused ei pruugi olla klaviatuuri paigutuse ja käitumise osas Eesti jaoks optimeeritud. Eriti Eesti klaviatuuri kasutamisel ei pruugi klahvide paigutus olla õigesti tuvastatud, mistõttu on vaja teha sobivad seadistused.

Selles jaotises selgitatakse klaviatuuri paigutuse seadistamist ja CapsLock-klahvi muutmist Ctrl-klahviks.

Klaviatuuri paigutuse seadistamine

1. Praeguse klaviatuuri paigutuse kontrollimine

Käivitage järgmine käsk, et kontrollida praegust klaviatuuri paigutust.

localectl status

Väljundi näide:

   System Locale: LANG=et_EE.UTF-8
       VC Keymap: us
      X11 Layout: us

Selles näites on klaviatuuri paigutus us (inglise), mistõttu on Eesti klaviatuuri kasutamisel vaja seda muuta.

2. Klaviatuuri paigutuse muutmine eesti keelele

Eesti klaviatuuri (EE) kasutamisel käivitage järgmised käsud seadistuste muutmiseks.

sudo localectl set-keymap ee
sudo localectl set-x11-keymap ee

Muudatuste rakendamiseks logige välja ja sisse tagasi või taaskäivitage süsteem.

CapsLock-klahvi muutmine Ctrl-klahviks

Ubuntus on CapsLock-klahvi muutmine Ctrl-klahviks mugavamaks kasutamiseks võimalik. Eriti inseneridele ja programmeerijatele, kes Ctrl-klahvi sageli kasutavad, parandab see muudatus töö efektiivsust.

1. Ajutine muutmine

Järgmise käsu täitmisel saate CapsLock-klahvi ajutiselt kasutada Ctrl-klahvina.

setxkbmap -option ctrl:nocaps

See seadistus aga lähtestatakse taaskäivitamisel, mistõttu tuleb püsiva rakendamise jaoks kasutada järgmist meetodit.

2. Püsiv muutmine

CapsLock-klahvi Ctrl-klahviks fikseerimiseks järgige järgmisi samme:

1. Seadistusfaili /etc/default/keyboard muutmine

sudo nano /etc/default/keyboard

2. Leidke ja muutke järgmine rida

XKBOPTIONS=""

↓ Pärast muutmist

XKBOPTIONS="ctrl:nocaps"

3. Salvestage fail ja rakendage seadistus

sudo dpkg-reconfigure keyboard-configuration

4. Taaskäivitage süsteem

sudo reboot

Pärast taaskäivitamist kontrollige, kas CapsLock-klahv töötab Ctrl-klahvina.

Täiendav klaviatuuri kohandamine (valikuline)

Lisaks on võimalikud järgmised kohandused:

• Ctrl-klahvi ja CapsLock-klahvi vahetamine

  setxkbmap -option ctrl:swapcaps

• Esc-klahvi määramine CapsLock-klahviks (Vimi kasutajatele)

  setxkbmap -option caps:escape

Neid seadistusi saab samuti püsivalt rakendada, lisades need eespool mainitud faili /etc/default/keyboard jaotisesse XKBOPTIONS.

Pärast seadistamist kontrollimine

Kontrollige järgmisi punkte, et veenduda seadistuste õiges rakendamises:

• Kas localectl status näitab klaviatuuri paigutuseks ee?
• Kas CapsLock-klahvi vajutamisel töötab see Ctrl-klahvina?
• Kui muudatused ei rakendu, kontrollige pärast taaskäivitamist.

Sellega on klaviatuuri seadistamine lõpetatud.

—

6. Tulemüüri seadistamine

Ubuntu sisaldab standardina UFW (Uncomplicated Firewall) – kergesti hallatavat tulemüüri. UFW õige konfigureerimine aitab vältida soovimatut välist ligipääsu ja tugevdab süsteemi turvalisust.

Selles jaotises selgitatakse UFW põhilisi seadistusmeetodeid ja soovitatavaid seadistusi turvalisuse parandamiseks.

Tulemüüri lubamine

Ubuntus on UFW vaikimisi paigaldatud, kuid see ei pruugi olla lubatud. Esmalt kontrollime UFW praegust olekut.

1. UFW oleku kontrollimine

sudo ufw status

Väljundi näide (kui UFW on keelatud):

Status: inactive

Väljundi näide (kui UFW on lubatud):

Status: active

2. UFW lubamine

Kui UFW on keelatud, lubage see järgmise käsuga:

sudo ufw enable

Selle käsu täitmisel käivitub UFW ja reguleerib liiklust vaikimisi reeglite alusel.

Tulemüüri põhiliste reeglite seadistamine

UFW-s on põhimõtteliselt lubatud ainult vajalik suhtlus ja muu suhtlus blokeeritakse.

1. Vaikepoliitika seadistamine

Vaikimisi keelatakse kõik välised ühendused ja lubatakse siseühendused.

sudo ufw default deny incoming
sudo ufw default allow outgoing

2. SSH (kaugligipääsu) lubamine

Kui kasutate SSH-d, peate lubama pordi 22 suhtluse, vastasel juhul ei saa te kaugligipääsu luua.

sudo ufw allow 22/tcp

Serverikeskkonnas töötades on SSH-pordi muutmine ja selle pordi avamine üks turvameede. Näiteks kui SSH-port on muudetud 2222-ks, seadistage see järgmiselt:

sudo ufw allow 2222/tcp

3. HTTP/HTTPS (veebiserver) lubamine

Kui kasutate Apache’i või Nginxi veebiserveri käitamiseks, peate lubama HTTP (port 80) ja HTTPS (port 443).

sudo ufw allow 80/tcp
sudo ufw allow 443/tcp

4. Muude teenuste portide avamine (vajadusel)

Näiteks kui kasutate järgmisi teenuseid, lubage vastavad pordid:

• FTP (port 21)

  sudo ufw allow 21/tcp

• MySQL (port 3306)

  sudo ufw allow 3306/tcp

• PostgreSQL (port 5432)

  sudo ufw allow 5432/tcp

5. Seadistuste rakendamine

Kui kõik seadistused on lõpetatud, laadige UFW uuesti, et muudatused rakenduksid.

sudo ufw reload

Seadistuse kontrollimine ja logide kuvamine

1. Lubatud reeglite kontrollimine

UFW praeguste reeglite kontrollimiseks käivitage järgmine käsk:

sudo ufw status numbered

Väljundi näide:

Status: active

     To                         Action      From
     --                         ------      ----
[ 1] 22/tcp                     ALLOW       Anywhere
[ 2] 80/tcp                     ALLOW       Anywhere
[ 3] 443/tcp                    ALLOW       Anywhere

2. Reegli kustutamine

Kui on mittevajalikke reegleid, saate neid ka kustutada. Kontrollige reeglite loendi numbrit (nt [ 1]) ja kustutage järgmiselt:

sudo ufw delete 1

3. Logide lubamine (valikuline)

UFW töö salvestamiseks ja turvalisuse jälgimise tugevdamiseks on soovitatav logid lubada.

sudo ufw logging on

Logid salvestatakse faili /var/log/ufw.log ja sealt saab kontrollida suhtluse üksikasju.

UFW ajutine keelamine

Kui soovite mingil põhjusel UFW ajutiselt keelata, käivitage järgmine käsk:

sudo ufw disable

Uuesti lubamiseks käivitage järgmine käsk:

sudo ufw enable

Kokkuvõte

Ubuntu tulemüür (UFW) on mugav tööriist, mis võimaldab lihtsate käskudega rakendada tugevaid turvameetmeid. Soovitatav on teha järgmised minimaalsed seadistused:

1. UFW lubamine (sudo ufw enable)
2. Vaikimisi reeglite seadistamine (sudo ufw default deny incoming && sudo ufw default allow outgoing)
3. Vajalike portide avamine (SSH, HTTP, HTTPS jne)
4. Reeglite rakendamine (sudo ufw reload) ja seadistuste kontrollimine (sudo ufw status numbered)
5. Logide lubamine turvalisuse jälgimiseks (sudo ufw logging on)

Nende seadistuste tegemisega saate vältida volitamata juurdepääsu ja kasutada Ubuntut turvaliselt.

—

7. SSH-serveri seadistamine

SSH (Secure Shell) on protokoll, mis võimaldab turvaliselt kaugühenduse luua Ubuntuga. Eriti serverite puhul on tavaline SSH-i kasutamine kaughalduseks. Kuid vaikimisi seadistused võivad turvalisuse osas olla ebapiisavad, mistõttu on oluline rakendada turvalise kasutamise seadistusi.

Selles jaotises selgitatakse SSH-serveri seadistamise meetodeid Ubuntus ja seadistusi turvalisuse suurendamiseks.

SSH-serveri paigaldamine ja käivitamine

Ubuntu töölauaversioonil ei ole SSH-serverit vaikimisi paigaldatud. Seetõttu tuleb esmalt paigaldada SSH-server.

1. SSH-serveri (OpenSSH) paigaldamine

sudo apt install openssh-server -y

2. SSH-serveri käivitamine ja oleku kontrollimine

SSH-serveri tööoleku kontrollimiseks käivitage järgmine käsk:

sudo systemctl status ssh

Väljundi näide:

● ssh.service - OpenBSD Secure Shell server
   Loaded: loaded (/lib/systemd/system/ssh.service; enabled; vendor preset: enabled)
   Active: active (running) since ...

Kui kuvatakse Active: active (running), siis töötab SSH-server korralikult.

3. SSH-serveri automaatse käivitamise lubamine

sudo systemctl enable ssh

SSH-pordi numbri muutmine (turvalisuse suurendamine)

SSH vaikimisi port (22) on haavatav toorjõu rünnakutele, mistõttu on soovitatav seda muuta teisele pordile.

1. Seadistusfaili muutmine

sudo nano /etc/ssh/sshd_config

Leidke järgmine rida ja eemaldage # ning muutke pordi numbrit.

#Port 22

Näiteks, kui muudate pordi 2222-ks:

Port 2222

2. Seadistuste rakendamine

sudo systemctl restart ssh

3. Uue pordi lubamine UFW-s

sudo ufw allow 2222/tcp

Pärast seadistamist käivitage järgmine käsk, et kontrollida, kas SSH töötab uuel pordil:

sudo netstat -tulnp | grep ssh

Avaliku võtme autentimise seadistamine (paroolipõhise autentimise keelamine)

SSH-ühenduse turvalisuse suurendamiseks on soovitatav keelata paroolipõhine autentimine ja juurutada avaliku võtme autentimine.

1. SSH-võtmepaari loomine (kliendipool)

Looge ühenduse loomise arvutis (kliendis) SSH-võtmepaar.

ssh-keygen -t rsa -b 4096

Võtmepaar luuakse kui ~/.ssh/id_rsa (privaatvõti) ja ~/.ssh/id_rsa.pub (avalik võti).

2. Avaliku võtme kopeerimine Ubuntu serverisse

ssh-copy-id -p 2222 user@your-server-ip

Kui ssh-copy-id ei ole saadaval, saate kopeerida ka käsitsi, kasutades järgmist käsku:

cat ~/.ssh/id_rsa.pub | ssh -p 2222 user@your-server-ip "mkdir -p ~/.ssh && cat >> ~/.ssh/authorized_keys"

3. Paroolipõhise autentimise keelamine

sudo nano /etc/ssh/sshd_config

Enne muutmist:

#PasswordAuthentication yes

Pärast muutmist:

PasswordAuthentication no

Samuti veenduge, et avaliku võtme autentimine oleks kindlasti lubatud, kontrollides järgmist seadistust:

PubkeyAuthentication yes

Pärast seadistuste salvestamist taaskäivitage SSH-server.

sudo systemctl restart ssh

4. SSH-ühenduse testimine

ssh -p 2222 user@your-server-ip

Kui saate paroolita sisse logida, on avaliku võtme autentimise seadistamine lõpetatud.

SSH turvameetmete kokkuvõte

• Pordi numbri muutmine (teisele pordile kui 22)
• Avaliku võtme autentimise kasutamine (paroolipõhise autentimise keelamine)
• Avage ainult SSH-port tulemüüris
• Piira ebaõnnestunud sisselogimiskatseid

  sudo apt install fail2ban -y

Nende seadistuste rakendamisega saate SSH-d turvalisemalt kasutada.

—

8. Tarkvara paigaldamine

Pärast Ubuntu paigaldamist sisaldab see minimaalselt tarkvara. Igapäevaste rakenduste ja arenduskeskkonna mugavaks muutmiseks on oluline paigaldada täiendav vajalik tarkvara.

Selles jaotises tutvustatakse soovitatavat tarkvara Ubuntule ja selle paigaldamise meetodeid.

Tarkvara paigaldamise meetodid

Ubuntus saab tarkvara paigaldada järgmistel viisidel:

1. APT-i (Advanced Package Tool) kasutamine

   sudo apt install [paketi nimi]

2. Snap-pakettide kasutamine

   sudo snap install [paketi nimi]

3. Flatpaki kasutamine (valikuline)

   flatpak install [paketi nimi]

4. PPA (Personal Package Archive) kasutamine

   sudo add-apt-repository ppa:[hoidla nimi]

5. Deb-paketi käsitsi paigaldamine

   sudo dpkg -i [paketi nimi].deb

Soovitatav põhitarkvara

1. Veebibrauser (Google Chrome)

wget https://dl.google.com/linux/direct/google-chrome-stable_current_amd64.deb
sudo dpkg -i google-chrome-stable_current_amd64.deb
sudo apt install -f

2. Kontoritarkvara (LibreOffice)

sudo apt install libreoffice -y

3. Meediapleier (VLC)

sudo apt install vlc -y

4. Arendustööriistad (Visual Studio Code)

sudo snap install code --classic

5. Käsurea tööriistad (htop, curl, git)

sudo apt install htop curl git -y

6. Tihendamis- ja lahtipakkimistööriistad (zip, unzip, rar)

sudo apt install zip unzip rar unrar -y

7. Pilvemälu (Google Drive’i ühendamine)

sudo apt install gnome-online-accounts -y

Soovitatav tarkvara arendajatele

1. Docker (konteinerite haldus)

sudo apt install docker.io -y
sudo systemctl enable --now docker
sudo usermod -aG docker $USER

2. Python & pip

sudo apt install python3 python3-pip -y

3. Node.js & npm

sudo apt install nodejs npm -y

4. MySQL (andmebaas)

sudo apt install mysql-server -y
sudo systemctl enable --now mysql

Paigaldatud tarkvara kontrollimine

dpkg --get-selections | grep -v deinstall

Snap-pakettide loendi kontrollimiseks:

snap list

Kokkuvõte

Ubuntu mugavaks kasutamiseks on soovitatav paigaldada järgmine tarkvara:

Nende paigaldamisega paraneb Ubuntu kasutusmugavus ja saate töötada mugavas keskkonnas.

—

9. Automaatse uuendamise seadistamine

Ubuntus on oluline regulaarselt rakendada turvauuendusi ja pakettide veaparandusi. Kuigi käsitsi uuendamine on võimalik, aitab selle automatiseerimine süsteemi pidevalt ajakohasena hoida.

Selles jaotises selgitatakse, kuidas Ubuntus automaatset uuendamist seadistada.

unattended-upgrades paigaldamine ja seadistamine

Ubuntus saab automaatse uuendamise lubada paketi unattended-upgrades abil.

1. unattended-upgrades paigaldamine

sudo apt install unattended-upgrades -y

2. Automaatse uuendamise lubamine

sudo dpkg-reconfigure unattended-upgrades

3. Seadistusfaili muutmine

sudo nano /etc/apt/apt.conf.d/50unattended-upgrades

Kui järgmised read on kommenteeritud (algavad //-ga), eemaldage //, et need lubada.

Unattended-Upgrade::Allowed-Origins {
        "Ubuntu stable";
        "Ubuntu security";
        "Ubuntu LTS";
};

Kui soovite lubada mittevajalike pakettide automaatse eemaldamise, seadistage järgmine rida true-ks:

Unattended-Upgrade::Remove-Unused-Dependencies "true";

4. Automaatse uuendamise sageduse seadistamine

sudo nano /etc/apt/apt.conf.d/20auto-upgrades

Kontrollige või lisage järgmine sisu:

APT::Periodic::Update-Package-Lists "1";
APT::Periodic::Unattended-Upgrade "1";
APT::Periodic::AutocleanInterval "7";

5. Seadistuste rakendamine ja testimine

sudo unattended-upgrade --dry-run

Automaatse uuendamise logide kontrollimine

cat /var/log/unattended-upgrades/unattended-upgrades.log

Reaalajas kontrollimiseks:

tail -f /var/log/unattended-upgrades/unattended-upgrades.log

Automaatse uuendamise keelamine (vajadusel)

sudo dpkg-reconfigure -plow unattended-upgrades

Või avage /etc/apt/apt.conf.d/20auto-upgrades ja seadistage järgmine rida 0-ks.

APT::Periodic::Unattended-Upgrade "0";

Kokkuvõte

Ubuntu automaatse uuendamise lubamisega saate kiiresti rakendada turvapaike ja veaparandusi, säilitades süsteemi turvalisuse.

1. Paigaldage unattended-upgrades pakett
2. Lubage automaatne uuendamine
3. Redigeerige seadistusfaili /etc/apt/apt.conf.d/20auto-upgrades
4. Tehke testkäivitus ja veenduge, et probleeme pole
5. Kontrollige regulaarselt automaatse uuendamise logisid

Eriti turvauuendused on süsteemi turvalisuse seisukohalt kriitilise tähtsusega, mistõttu on tungivalt soovitatav automaatse uuendamise seadistused rakendada.

—

10. KKK (Korduma Kippuvad Küsimused)

Ubuntu esmase seadistamise käigus tekib paljudel kasutajatel küsimusi ja probleeme. Selles jaotises tutvustatakse korduma kippuvaid küsimusi Ubuntu esmase seadistamise kohta ja nende lahendusi.

Q1: Kas pärast Ubuntu esmaseid seadistusi on vaja taaskäivitada?

A1:
Jah, mõned seadistused (keeleseaded, klaviatuuri seaded, ajavööndi muutmine, SSH-seaded jne) ei rakendu enne taaskäivitamist.

sudo reboot

Q2: Eestikeelne sisestus ei tööta korralikult. Mida teha?

A2:
Kontrollige järgmisi punkte:

im-config -n fcitx

sudo apt install fcitx-mozc -y

fcitx-autostart

Q3: Ubuntu ajavöönd on vale. Kuidas seda parandada?

A3:

timedatectl
sudo timedatectl set-timezone Europe/Tallinn

Q4: SSH-ühendus ei tööta (või ühendus on keelatud)

A4:

sudo systemctl status ssh
sudo systemctl start ssh

sudo ufw allow 22/tcp

sudo nano /etc/ssh/sshd_config

sudo systemctl restart ssh

Q5: Ubuntus ei saa tarkvara paigaldada (kuvatakse viga E: Unable to locate package)

A5:

sudo apt update

sudo add-apt-repository universe
sudo add-apt-repository multiverse
sudo apt update

Q6: Soovin kontrollida, kas Ubuntu tulemüüri (UFW) seaded on rakendatud

A6:

sudo ufw status verbose

sudo ufw reload

Q7: Ubuntu käitumine muutus pärast uuendamist ebastabiilseks

A7:

sudo reboot

sudo apt autoremove --purge

sudo apt install --reinstall [paketi nimi]=[versiooni number]

sudo dpkg --configure -a
sudo apt install -f

Q8: Soovin Ubuntu salvestusruumi säästa

A8:

sudo apt autoremove -y

sudo apt clean

Kokkuvõte

Käesolevas artiklis selgitati üksikasjalikult Ubuntu esmaseid seadistusi. KKK jaotises tutvustati korduma kippuvaid küsimusi ja nende lahendusi. Nende seadistuste rakendamisega saate Ubuntut mugavamalt ja turvalisemalt kasutada.

Pärast Ubuntu esmase seadistamise lõpetamist proovige leida endale sobiv kasutusviis!