Kuidas seadistada NFS Ubuntu peal: Samm-sammuline juhend ja praktilised näpunäited

1. Mis on NFS? Eelised ja põhilised kasutusviisid Ubuntu puhul

NFS (Network File System) on protokoll, mis võimaldab failide jagamist üle võrgu. Selles artiklis selgitatakse NFS-i põhikasutust Ubuntu operatsioonisüsteemis, tuues välja eelised serverihalduses ning jagatakse juhiseid seadistamiseks.

NFS-i tööpõhimõte ja kasutusalad

NFS muudab failide jagamise serveri ja kliendi vahel lihtsaks ning toimib ka kaugfailisüsteemina. See sobib hästi mitme Linuxi serveri vaheliseks sünkroonimiseks ning ka varundamiseks pilvekeskkonnas.

NFS-i eelised Ubuntu puhul

• Andmete sünkroonimise efektiivsus: Mitmed serverid saavad samadele andmetele ligi, haldus muutub lihtsamaks.
• Kõrge ühilduvus Linuxi vahel: NFS on toetatud paljudes Linuxi distributsioonides, sealhulgas Ubuntu.
• Kasutamine pilveteenustes: NFS võimaldab paindlikku andmete jagamist ka pilvesalvestustes.

2. Vajalikud ettevalmistused: süsteeminõuded ja NFS-i paigaldamine

NFS-i käitamiseks on vajalik sobiv süsteemikeskkond. Allpool on toodud süsteeminõuded ja paigaldusjuhend.

Riist- ja tarkvaranõuded

• CPU ja mälu: Soovitatavalt kahe tuumaga protsessor ja vähemalt 2GB mälu.
• Võrk ja salvestusruum: Stabiilne Ethernet-ühendus ning eraldi salvestusruum jagatavate andmete jaoks.

NFS-pakettide paigaldamine

Paigalda NFS-serveri ja kliendi paketid järgmise käsuga:

sudo apt update
sudo apt install nfs-kernel-server nfs-common

Kui kasutad Ubuntu LTS versiooni, saad pikaajalise toe ning stabiilse töökeskkonna.

3. NFS-serveri seadistamine

Ubuntu puhul seadista NFS-server ning loo jagatav kataloog.

Jagatud kataloogi loomine ja seadistamine

1. Kataloogi loomine ja õiguste määramine: Loo jagatud kataloog /nfs ja anna kõigile klientidele ligipääs alltoodud käskudega.

   sudo mkdir /nfs
   sudo chmod 777 /nfs

2. /etc/exports faili muutmine: Ligipääsu määramiseks lisa järgmine rida faili.

   /nfs *(rw,sync,no_subtree_check)

Ülaltoodu lubab kõikidelt klientidelt lugemis- ja kirjutamisõiguse.

Tulemüüri seadistamine

Kui tulemüür on aktiivne, ava NFS-i jaoks port 2049.

sudo ufw allow from <Kliendi IP aadress> to any port nfs

4. NFS-kliendi seadistamine

Kliendi seadistamiseks paigalda vajalikud paketid ja määra ühendus serveriga.

Kliendi paketipaigaldus ja ühenduse seadistamine

1. NFS-kliendi paigaldus: Paigalda nfs-common kliendimasinas.

   sudo apt install nfs-common

2. NFS kataloogi ühendamine: Kasuta järgmist käsku käsitsi ühendamiseks või lisa automaatseks ühendamiseks /etc/fstab faili vastav rida.

   sudo mount <Serveri IP aadress>:/nfs /mnt

Automaatne ühendamine:

   <Serveri IP aadress>:/nfs /mnt nfs defaults 0 0

Ühenduse kontrollimiseks kasuta käsku df -h.

5. Haldus ja tõrkeotsing

Siin on toodud lahendused levinumatele probleemidele ja kasulikud halduskäsud NFS-i kasutamisel.

Automaatühenduse seadistamine

Et ühendus säiliks ka peale taaskäivitust, kasuta chkconfig käsku netfs automaatseks käivitamiseks.

sudo chkconfig netfs on

Levinud probleemid ja lahendused

• Ligipääsu keelamise vead: Kui kuvatakse “Permission denied” viga, kontrolli jagatud kataloogi õiguseid ja /etc/exports seadistust.
• NFS-versiooni mittevastavus: Kui NFS-versioonid ei klapi, määrake näiteks valik nfsvers=3 ühenduse loomisel.

6. NFS-i arenenud kasutusvõimalused

Veebiserverite koormuse hajutamine

NFS sobib hästi olukordadesse, kus mitu veebiserverit peavad ligi pääsema samadele failidele. NFS-i abil muutub andmete jagamine lihtsaks ja koormus saab hajutatud.

NFS-i kasutamine pilvekeskkondades

Pilveteenused nagu AWS ja GCP pakuvad NFS-il põhinevaid failijagamislahendusi, mis võimaldavad tõhusat andmehaldust ka pilves.

7. Kokkuvõte

Selles artiklis selgitasime NFS-i seadistamist Ubuntu peal ning tõime välja igapäevase halduse ja tõrkeotsingu põhipunktid. NFS-i kasutamine aitab andmete jagamist tõhustada ja süsteemi paindlikkust suurendada, sobides hästi nii pilvekeskkonda kui ka suure koormusega veebiserveritesse.