Ubuntu kettaruumi juhend: kuidas kontrollida vabaumi ja seda parandada — kõik, mida vajate

1. Eeltingimus: Salvestusstruktuur ja haakimine Linuxis/Ubuntu-s

Kui kontrollid salvestusmahtu Ubuntu-s (ja enamikus Linuxi‑põhistest operatsioonisüsteemidest), pead mõistma mõningaid põhilisi struktuure õigesti. See jaotis korraldab kontseptsioone, mis sageli segadust tekitavad:

• Seadme ja partitsiooni tähendused
• Haakimine ja haakepunktid
• LVM (Logical Volume Management) põhitõed
• Tüüpilised Ubuntu konfiguratsioonid

Läheme iga punkti läbi samm‑sammult.

1.1 Seadmete ja partitsioonide põhitõed

Seadmed (füüsilised ja loogilised kettad)

Linuxis käsitletakse iga salvestusseadet seadmefailina. Näiteks HDD‑d, SSD‑d, USB‑mälud jne ilmuvad kui /dev/sda, /dev/sdb, /dev/nvme0n1 jms.
Järelsõna (a, b, c…) näitab, millises järjekorras süsteem seadmeid tuvastas.

Partitsioonid

Ühte füüsilist seadet võib kasutada otse, kuid tavaliselt jagatakse see mitmeks loogiliseks sektsiooniks (partitsiooniks). Partitsioonide abil saab eraldada OS‑i, andmeid, logisid jne, mis muudab haldamise lihtsamaks.

Näiteks /dev/sda1, /dev/sda2 tähistavad esimest ja teist partitsiooni seadmel sda. Iga partitsioonile luuakse failisüsteem ning tegelikud andmed salvestatakse sinna.
(Näide partitsioonide selgitusest Linuxis) Engineer’s Entrance

Partitsioonid kasutavad partitsioonitabeli vormingut, näiteks MBR (vana) või GPT (uus), millel on oma piirangud ja eelised.

1.2 Haakimine ja haakepunktid

Haakimine

Et failisüsteemi kasutada, tuleb see haakida – st seostada partitsioon (või loogiline maht) kindla kataloogiga (haakepunktiga). Ilma haakimiseta ei saa partitsioonil olevaid andmeid juurde pääseda.

Näiteks, isegi kui /dev/sda1 sisaldab ext4‑failisüsteemi, tuleb käivitada mount /dev/sda1 /mnt/data, enne kui saad /mnt/data all töötada.

Haakepunkt

Kataloog, kuhu failisüsteem haakida, nimetatakse haakepunktiks. Tüüpilised näited:

• / – juur, kogu süsteemi alguspunkt
• /home – kasutajate kodukataloogid
• /var – logid, puhvri‑ ja muutuvad andmed
• /boot – käivitusega seotud failid

Erinevate partitsioonide määramine erinevatele haakepunktidele on levinud praktika.

Ubuntu-s ja enamikus Linuxi OS‑ides loetleb fail /etc/fstab “milline seade/UUID on kus haakitud (automaatne käivitamisel)”.

1. LVM (Logical Volume Management) ülevaade

Lihtne partitsioneerimine võib hilisemad muudatused keeruliseks muuta. LVM (Logical Volume Manager) lahendab selle.

LVM põhikomponendid

• Physical Volume (PV) – füüsiline ketas või partitsioon.
• Volume Group (VG) – koondab mitu PV‑d ühte suureks basseiniks.
• Logical Volume (LV) – VG‑st võetud tükk; sellele luuakse failisüsteem.

See hierarhia võimaldab hiljem loogilisi mahtusid laiendada või vähendada või lisada rohkem füüsilisi kettaid basseinisse.

LVM eelised ja piirangud

Eelised

• Paindlik suuruse muutmine
• Mitme kettaga ühe basseinina ühendamine
• Lihtne luua hetktõmmiseid varundamiseks

Piirangud

• Keerulisem seadistada ja hallata
• Andmekadu oht, kui valesti käsitletakse
• Laiendamise sammud erinevad mitte‑LVM‑lahendustest

Ubuntu paigaldaja pakub sageli LVM‑valikut, kuid paljud kasutajad ei kasuta seda, sõltuvalt oma vajadustest.

1.4 Tüüpilised Ubuntu konfiguratsioonid

Täpsed paigutused varieeruvad, kuid levinud mustrid on:

Ühe‑partitsiooni (lihtne) paigutus

Kõik failid asuvad juurkataloogis (/). Lihtsam, kuid hilisemate jaotuste või laienduste tegemine võib olla keeruline.

Jagatud paigutuse näide

• / – süsteemifailid
• /home – kasutajaandmed
• /var – logid ja muutuvad andmed
• /boot – käivitaja failid
• Swap (swap‑partitsioon või swap‑fail)

Nende eraldamine aitab vältida logide või puhvri kasvu, mis võiks kogu süsteemi täita.

LVM + loogilised mahud

Edasijõudnud seadistus:

• Füüsilised kettad → PV‑d
• Mitmed PV‑d → VG
• /, /home, /var jne → eraldi LV‑d
• LV‑de lisamine või laiendamine vajadusel

LVM‑ga saab kettaid lisada või loogilisi mahtusid paindlikult suurendada.

2 Põhikäsud mahtu kontrollimiseks

On Ubuntu’l on käsurea kasutamine kõige usaldusväärsem ja paindlikum viis kettakasutuse kontrollimiseks. Isegi peata serveritel näete täpselt, millised kettad on kasutusel ja millised kataloogid ruumi võtavad.

Allpool on toodud põhilised df ja du käsud ning mõned abivahendid.

2.1 Kogu failisüsteemide kontrollimine käsuga df

Mida df teeb

df (disk free) kuvab iga failisüsteemi kogu, kasutatud ja vaba ruumi. See on Linuxis kõige levinum viis mahtu kontrollida.

Põhiline kasutamine

df -h

Käsk loetleb kõik failisüsteemid “inimloetavates” ühikutes (K, M, G). Peamised veerud:

Näide

$ df -h
Filesystem      Size  Used Avail Use% Mounted on
/dev/sda2       100G   55G   40G  59% /
/dev/sda1       512M  120M  392M  24% /boot
tmpfs            16G   32M   16G   1% /run

Selle väljundi põhjal näete ühes pilgu, kui palju ruumi iga ala kasutab.

Märkused

• Laadimata partitsioonid ei sisaldu df väljundis.
• Kui Snap-paketid ( /var/lib/snapd/snaps ) võtavad ruumi, peate need eraldi kontrollima.
• Mõned haakepunktid on nähtamatud ilma juurkasutaja õigusteta.

2.2 Kataloogitaseme kasutuse kontrollimine käsuga du

du ülevaade

du (disk usage) on käsk, mis raportib kataloogide ja failide suuruse.
Kui df annab “suure pildi”, aitab du leida “kus on raske asjad”.

Põhiline kasutamine

du -sh /home

Selles näites on /home kataloogi kogukasutus näidatud “inimloetavas vormingus” (-h).

Levinud valikud

Näide (üldine võrdlus)

sudo du -h --max-depth=1 /var

Näidisväljund:

1.2G    /var/log
2.5G    /var/lib
800M    /var/cache
4.5G    /var

See võimaldab teil kiiresti näha, millised kaustad ruumi võtavad.

Täiustatud: sorteerimine suuruse järgi

Kombineerides du käsuga sort, saate hõlpsasti leida suured kataloogid.

sudo du -hsx /* | sort -rh | head -10

See käsk arvutab iga ülemise taseme kausta kasutuse ja kuvab esimesed 10.
See on väga tõhus “ruumi söövate süüdlaste” jälitamiseks kogu süsteemis.

Märkused

• Sügavad kataloogipuud võivad töötlemiseks aega võtta.
• Ilma juurkasutaja õigusteta ei pruugi mõned kataloogid näidata täpseid suurusi.
• Isegi kiirete SSD-de korral võib kümnete gigabaitide mõõtmine võtta mitu minutit.

2.3 Muud kasulikud abikäsud ja tööriistad

lsblk: plokkseadmete paigutuse vaatamine

lsblk

lsblk kuvab kettaseadmed ja nende partitsioonide paigutuse puuformaadis.
See on mugav viis visuaalselt seostada suurusi haakepunktidega.

Näide:

NAME   MAJ:MIN RM   SIZE RO TYPE MOUNTPOINTS
sda      8:0    0   100G  0 disk
├─sda1   8:1    0   512M  0 part /boot
└─sda2   8:2    0  99.5G  0 part /

ncdu: interaktiivne kettakasutuse analüsaator

Kui soovite du-st intuitiivsemat liidest, proovige ncdu (NCurses Disk Usage).
Paigaldage see käsuga:

sudo apt install ncdu

Käivitage see:

sudo ncdu /

Kasutage nooleklahve kaustade laiendamiseks ja sulgemiseks ning vaadake, millised kataloogid ruumi võtavad.
Kuna see töötab ilma graafilise kasutajaliideseta, on see populaarne nii serverites kui ka tööjaamades.

Kombineerimine käsuga find

Suurimate failide leidmiseks kasutage find:

sudo find / -type f -size +1G

See otsib kõiki faile, mis on suuremad kui 1 GB, aidates teil tuvastada mittevajalikke suuri faile, nagu logid või virtuaalmasinate pildid.

2.4 Millist meetodit kasutada? (Võrdlev kokkuvõte)

3. Kettakasutuse kontrollimine GUI abil (Ubuntu Desktop)

Ubuntu pakub graafilisi tööriistu, mis võimaldavad kettakasutust näha ilma terminali avamata. Allpool on kaks levinud meetodit.

• Sisseehitatud Failihaldur (Nautilus)
• Kettakasutuse analüsaator (Baobab)

Vaatleme funktsioone ja kuidas igaüks kasutada.

3.1 Vaba ruumi kontrollimine Failihalduriga (Nautilus)

Vaikimisi Ubuntu meetod

Kui kasutate Ubuntu Desktopi, on kõige lihtsam viis kettaruumi nägemiseks avada Failihaldur (Nautilus).

1. Klõpsa Failid ikoonil vasakus dokis (rakenduste käivitaja).
2. Vaata olekuriba akna üla‑paremas või ala‑vasakus nurgas.
3. Näed midagi sellist nagu “xx GB kasutatud yy GB‑st” või “zz GB vaba.”

See annab sulle kohese ülevaate süsteemi kettal oleva vaba ruumi kohta.

Vaadates üksikasju omaduste kaudu

Paremklõpsa kaustal või kettal ikoonil ja vali Omadused.
Dialoog näitab kasutatud ja vaba ruumi selle konkreetse kausta jaoks, mis on mugav kontrollida kaustu nagu /home või /Downloads.

Plussid ja miinused

Graafiline kasutajaliides (GUI) on suurepärane kiireks “tunde” saamiseks üldisest kasutusest, kuid sügavamaks analüüsiks vajate Baobabi.

3.2 Kettakasutuse analüsaator (Baobab)

Mis on Baobab?

Baobab (Kettakasutuse analüsaator) on graafiline tööriist, mis skaneerib sinu failisüsteemi ja esitab tulemused interaktiivse puumapina või rõngasdiagrammina. See võimaldab sul kiiresti visuaalse ülevaatega märgata suuri kaustu ja faile.

Paigaldamine

sudo apt install baobab

Käivitamine

Saad selle käivitada rakenduste menüüst (otsi “Kettakasutuse analüsaator”) või käivitada:

baobab

Kasutamine

1. Vali asukoht, mida skaneerida (nt “Kodukaust”, “isüsteem” või kohandatud tee).
2. Pärast skaneerimise lõppu näitab puumapp iga kausta ristkülikuna, mille suurus on proportsionaalne ruumikasutusega.
3. Liigu hiirega või klõpsa ristkülikul, et näha täpset suurust ja teed.
4. Paremklõpsa kaustal, et avada see failihalduris või kustutada otse.

Kuna Baobab töötab ilma täis töölauakeskkonnata, on see kasulik ka kergeste Ubuntu versioonide puhul.

Eelised

• Visuaalne, intuitiivne kettakasutuse esitus.
• Lihtne navigeerimine suurimate ruumikasutajate juurde.
• Pole vaja meeles pidada käsurea valikuid.

Piirangud

• Suurte failisüsteemide skaneerimine võib võtta mõne minuti.
• Nõuabafilist sessiooni (ei sobi pealtnägematud serveritele).

Baobab (ametlik nimi: Kettakasutuse analüsaator) on graafiline tööriist, mis on Ubuntu vaikimisi saadaval ja näitab visuaalselt, kui palju ruumi iga kaust kasutab tortdiagrammide ja puumappide abil.

See on enamikus süsteemides vaikimisi paigaldatud, kuid kui see puudub, saad selle lisada:

sudo apt install baobab

Baobab - Community Help Wiki

…

Kuidas käivitada

1. Otsi “Disk Usage” tegevuste menüüst (üla‑vasak otsinguriba)
2. Klõpsa Kettakasutuse analüsaator (Baobab), et seda käivitada
3. Pärast käivitamist vali Skaneeri kaust või Skaneeri kogu failisüsteem

Lühikese skaneerimise järel näitab tortdiagramm või puuvaade iga kataloogi kasutust visuaalselt.

Näidisvaade (pilt)

• Mida kaugemale lähed, seda sügavam on kataloogihierarhia
• Iga segmendi suurus on esindatud tortiviilu alaga

Visuaalne vihje teeb lihtsaks näha millised kaustad on ülekoormatud ühe pilguga.

Peamised funktsioonid

Eelised ja ettevaatusabinõud

Eelised

• Graafiline kuvamine muudab selle algajatele intuitiivseks
• Aitab otsustada, mida kustutada või ümber korraldada
• Juurkasutajana käivitamine võimaldab analüüsida ka süsteemi partitsioone

õned piirangud**

• Kogu süsteemi skaneerimine võib aega võtta
• Luba piirangud võivad takistada mõnede kaustade täpset mõõtmist
• Suured kettad võivad skaneerimise ajal mälu kasutust suurendada

3.3 Kettateabe kontrollimine GNOME Disksiga

Ubuntu sisaldab ka standardrakendust GNOME Disks (Kettatööriist).
See võimaldab sul uurida kettastruktuuri ennast, näidates rohkem kui ainult vaba ruumi:

• Seadme nimi (nt /dev/sda)
• Failisüsteemi tüüp (ext4, NTFS jne)
• Haakepunkt
• Kasutuse graafik

Kuidas käivitada:

1. Otsi tegevuste menüüst “Disks”
2. Ava GNOME Disks
3. Vali kettast vasakult loendist

Visuaalne näidik näitab kasutust, pakkudes sama teavet kui df, kuid graafilises vormis.

3.4 Millal kasutada GUI-d vs. käsurida

Ubuntu töölaual on GUI tööriistad sageli piisavad salvestusruumi haldamiseks.
Kuid täpseks tõrkeotsinguks või serverihalduseks on käsurea tööriistad nagu df ja du hädavajalikud.

3.5 Kui GUI pole saadaval (serverikasutajad)

Kui teie süsteemil käib Ubuntu Server või muu keskkond ilma GUI-ta, ei ole Baobab ja failihaldurid kasutatavad.

Sel juhul tuginege varem tutvustatud df, du ja ncdu käskudele; need pakuvad detailsed, tekstipõhised salvestusruumi analüüsid.

Kokkuvõte

GUI kasutamine võimaldab kontrollida salvestusruumi ja leida puhastuspunkte vaid mõne klõpsuga.
Baobab on eriti oluline tööriist, mida kasutavad nii Ubuntu algajad kui ka kogenud kasutajad.
Selles peatükis kirjeldatud meetodite segamine muudab igapäevase salvestusruumi jälgimise palju lihtsamaks.

4. Madala kettaruumi uurimise sammud ja abinõud

Aja jooksul võib pikaajaline kasutamine ja kumulatiivsed paketi uuendused põhjustada Ubuntu kettaruumi vähenemist.
Süsteemi madala ruumi olekus jätmine võib viia uuenduste ebaõnnestumiseni, puuduvate logide ja üldise ebastabiilsuseni.
See jaotis juhendab kuidas diagnoosida madala ruumi probleeme ja efektiivseid lahendusi samm-sammult.

4.1 Madala ruumi sümptomite tuvastamine

Esiteks tuvastage märgid, et salvestusruum saab otsa. Otsige:

• apt upgrade teatab „pole piisavalt vaba ruumi“
• GUI hoiatus „ketteruum on madal“
• Rakendused ei saa seadeid salvestada ega logisid kirjutada
• /var või /tmp täitub, põhjustades aeglast käitumist

Kui näete neid, on aeg määrata kus ruum kasutatakse, mitte lihtsalt lisada rohkem.

4.2 Samm 1: Kasutamise ülevaade (df)

Alustage df -h abil, et näha üldist mahtu:

df -h

Näidisväljund:

Filesystem      Size  Used Avail Use% Mounted on
/dev/sda2        50G   48G  1.2G  98% /
/dev/sda1       512M  120M  392M  24% /boot

Iga mount point, millel Use% ≥ 90%, vajab tähelepanu, eriti /, /var või /home.

4.3 Samm 2: Leidke, millised kataloogid ruumi tarbivad (du)

Kui teate probleemset partitsiooni, uurige sügavamalt du abil.

Näide: Kuvatage top 10 ruumi tarbivat elementi

sudo du -hsx /* | sort -rh | head -10

Näidisväljund:

15G /var
10G /home
5.2G /usr
3.1G /snap

Suur /var viitab tavaliselt logidele või vahemälu; suur /home näitab kasutaja andmeid.

Sügavam uurimine /var sees

sudo du -hsx /var/* | sort -rh | head -10

Kataloogide hierarhia läbimise teel saate täpselt kindlaks teha, millised kataloogid ruumi hõivavad.

4.4 Samm 3: Eemaldage ebavajalikud failid ja vahemälu

Pärast süüdlaste tuvastamist alustage puhastamist ohutult kustutatavate elementidega.

(1) Puhastage APT vahemälu

Ubuntu salvestab ajutised pakifailid /var/cache/apt/archives. Nende kustutamine võib vabastada mitu gigabaiti.

sudo apt clean
sudo apt autoremove

• apt clean – eemaldab kõik vahemällu salvestatud pakifailid
• apt autoremove – eemaldab enam mitte vajalikud paketid

(2) Kustutage vanad logifailid

/var/log on tavaline paisumise allikas.

sudo journalctl --vacuum-time=7d

Ülaltoodud kustutab süsteemilogid, mis on vanemad kui 7 päeva.
Saate ka käsitsi kustutada ebavajalikke .gz (kokku surutud logi) faile.

sudo rm -f /var/log/*.gz

(3) Eemaldage vanad Snap paketi versioonid

Ubuntu’s hoitakse vanu Snap rakenduste versioone automaatselt.
Saate vanu snap’e kustutada järgmise käskuga.

sudo snap list --all | grep disabled | awk '{print $1, $3}' | 
while read snapname revision; do
  sudo snap remove "$snapname" --revision="$revision"
done

Alternatiivselt saate kasutada lihtsat „Snap Cleaner“ tüüpi utiliteeti.

(4) Kustutage pisipiltide vahemälu

Kui töötate paljude piltide või videote-ga, koguneb suur vahemälu ~/.cache/thumbnails.

rm -rf ~/.cache/thumbnails/*

(5) Tühjendage prügikast

GUI kaudu kustutatud failid võivad ikka asuda ~/.local/share/Trash/files.

rm -rf ~/.local/share/Trash/*

4.5 Samm 4: Rakenduste ja logide paisumise leevendamine

(1) Docker kasutamisel

Docker kasutamisel võivad ebavajalikud pildid ja konteinerid ruumi tarbida.

docker system df
docker system prune -a

• docker system df : Kontrollige Dockeriga seotud kasutamist
• docker system prune -a : Eemaldage kasutamata pildid ja konteinerid

(2) Kui Flatpakit või Snapi kasutatakse intensiivselt

Keskkondades, kus on installitud palju GUI-rakendusi, kogunevad sageli allesjäänud rakenduse artefaktid (vanad versioonid).
Puhasta need käsudega nagu flatpak uninstall --unused.

(3) Vaata üle logide rotatsiooni seaded

Kontrolli /etc/logrotate.conf ja /etc/logrotate.d/, ning sea sobivad säilivusajad ja suuruse piirangud, et aidata ära hoida kordumist.

4.6 Samm 5: Lahenda fundamentaalselt ketaste suurendamise või lisamisega

Kui failide kustutamine üksi pole piisav, kaalu järgmisi konfiguratsiooni muudatusi.

(1) Kui LVM-i kasutatakse

LVM-i (Logical Volume Manager) keskkondades saab loogilisi köiteid kergesti laiendada.

sudo lvextend -L +20G /dev/ubuntu-vg/ubuntu-lv
sudo resize2fs /dev/ubuntu-vg/ubuntu-lv

See võimaldab suurendada / mahutavust.

(2) Lisa uus ketas ja monta see

Monta uus salvestusruum /mnt/data (või sarnasele) ning liiguta suured kataloogid (nt /var/lib/docker või /home) sinna.

(3) Kasuta pilvesalvestust

Logide ja varundite teisaldamine Google Drive’i, Dropboxi, Nextcloudi jne on veel üks variant.

4.7 Regulaarsed kontrollid kordumise vältimiseks

Ruumi otsa saamine on probleem, mida saab vältida regulaarse seirega.
Järgmiste praktikate omaks võtmine on tõhus.

• Kontrolli regulaarselt df -h ja du -sh /var
• Loo skript suurete kataloogide automaatseks kontrollimiseks
• Sea üles e-posti teavitused, kui kasutamine ületab lävede ( cron + mailutils , jne)

Lihtne näide:

#!/bin/bash
THRESHOLD=90
USAGE=$(df / | awk 'NR==2 {print $5}' | sed 's/%//')
if [ "$USAGE" -gt "$THRESHOLD" ]; then
  echo "Disk usage on / has exceeded ${THRESHOLD}%!" | mail -s "Disk Alert" admin@example.com
fi

4.8 Kokkuvõte: Prioriteedid ruumi säästvate meetmetega

Kui Ubuntu-l saab ruum otsa,
Tuvasta rasked lööjate → Kustuta ohututest piirkondadest → Vaata üle konfiguratsioon
Nende kolme sammu järgimine lahendab enamiku probleemidest.

5. Täpsustavad näpunäited (Kasulikud trikid & Hoiatused)

Isegi pärast ülaltoodud meetodite kasutamist ruumi kontrollimiseks ja puhastamiseks võib ketas ajas uuesti täituda.
Siin on mõned täpsustavad tehnikad, et hoida Ubuntu sujuvalt töötamas.

5.1 Automatiseeri regulaarsed ketta kontrollid

df või du käsitsi käivitamine on tülikas, kuid automatiseerimisskriptid võivad vähendada pingutust.
Registreeri lihtne seireskript cronis, et saata hoiatusi, kui kasutamine ületab läve.

Näide: Skript, mis saadab e-kirja, kui vaba ruum langeb alla 10%

#!/bin/bash
THRESHOLD=90
USAGE=$(df / | awk 'NR==2 {print $5}' | sed 's/%//')
if [ "$USAGE" -gt "$THRESHOLD" ]; then
  echo "Warning: Root disk usage has reached ${USAGE}%." |
  mail -s "Ubuntu Disk Warning" user@example.com
fi

Salvesta see kui /usr/local/bin/check_disk.sh ja tee see käivitatavaks chmod +xga.
Siis registreeri see crontab -e nagu allpool:

0 8 * * * /usr/local/bin/check_disk.sh

→ Kontroll käib automaatselt igal hommikul kell 8.

Praktilised punktid

• Teavitusi saab saata ka Slack Webhooki, LINE Notify jne kaudu.
• Saab laiendada mitme montpunktide samaaegseks jälgimiseks

5.2 Üks rida suurete failide leidmiseks

Sageli põhjustab puuduse mõned tohutud failid.
Järgmine ühe rea käsk loetleb failid suuremad kui 1 GB.

sudo find / -type f -size +1G -exec ls -lh {} ; | awk '{print $9 ": " $5}'

/var/log/syslog.1: 1.5G
/var/lib/docker/overlay2/.../diff/usr/lib/libchrome.so: 2.3G
/home/user/Downloads/video.mp4: 4.1G

Sel viisil saad kiiresti leida failid, mis tuleks kustutada või teisaldada.

Näide: Otsi ainult kindlaid katalooge

sudo find /var -type f -size +500M

→ Kasulik leidmiseks failid suuremad kui 500 MB /var all.

5.3 Aliasid sagedaste käskude jaoks

Pikkade käskude igakordne sisestamine on tülikas, seega aliaside seadistamine on tõhus.

Näide: Lisa ~/.bashrc lõppu

alias dfh='df -h --total'
alias duh='sudo du -hsx /* | sort -rh | head -10'
alias logs='sudo du -hs /var/log/* | sort -rh | head -10'

Rakenda pärast seadistamist:

source ~/.bashrc

Nüüd,

• dfh → Kontrolli kogukapasiteeti
• duh → Vaata top 10 kausta
• logs → Uuri logide suurusi

Saate selliseid operatsioone kohe käivitada.

5.4 Jälgige ketasruumi muutusi pidevalt (seire)

Kui käitate Ubuntu-d pikaajaliselt, võite kohata probleemi „ketasruum kasvab vaikselt“.
Seetõttu on kasulik salvestada ketasruumi muutusi ajaloona.

Näide: Skript ketasruumi logimiseks faili

#!/bin/bash
df -h / | awk 'NR==2 {print strftime("%Y-%m-%d %H:%M:%S"), $3, $4, $5}' >> /var/log/disk_usage.log

Käivitades selle korra päevas cron-i kaudu, saate hiljem jälgida ketasruumi trende.

Täiustatud meetodid

• Installige collectd või netdata graafikute jaoks
• Kasutage Prometheus + Grafana seire visualiseerimiseks
• Pilves olles integreerige AWS CloudWatch-i või GCP Ops Agent’iga

Saate jälgida operatiivse juhtimise tasemel ilma GUI-tööriistadele tuginedes.

5.5 Olge tähelepanelikud loa takistuste suhtes

Ketasruumi kontrollimisel või kustutamisel võite saada ebatäpseid tulemusi ilma root-õigusteta.

Näide:

du -sh /var

Isegi kui käitate selle, tavakasutaja jätab mõned kaustad vahele „Permission denied“ tõttu, mis annab väiksema väärtuse kui tegelik kasutamine.

→ Vastumeetmena lisage ette sudo või operatsioonid haldusõigustega.

5.6 SSD/HDD-keskkondade kaalutlused

SSD-keskkonnad

• Et vältida ebavajalikke kirjutamisi, käitage TRIM-i regulaarselt fstrim-iga: sudo systemctl enable fstrim.timer See võimaldab SSD-l optimeerida kustutatud blokke.

HDD-keskkonnad

• Logid ja vahemälu kipuvad killustuma, seega võib taaskäivitamine pärast ebavajalike failide kustutamist olla efektiivne.
• I/O-raskete du-käskude käivitamine on parim madala koormuse perioodidel, näiteks hilja öösel.

5.7 Süstematiseerige kapasiteedihaldus kordumise vältimiseks

Lõpuks on kapasiteedihalduse optimaalne lahendus harjumuslik ja süstemaatiline.

Praktiline kontrollnimekiri

• Kontrollige regulaarselt df -h
• Kontrollige /var/log kasvu kuus
• Käitage apt autoremove nädalas
• Kustutage perioodiliselt ebavajalikke Snap- ja Docker-andmeid
• Olge automatiseeritud teavitus-skript olemas

Kui teete neid regulaarselt, saab enamus ketasruumi probleeme ära hoida.

Kokkuvõte

See jagu tutvustas täiustatud tehnikaid, et muuta Ubuntu ketasruumi haldus efektiivsemaks.
Peamised punktid on kolm:

1. Varajane avastamine automatiseerimise ja teavituste kaudu
2. Operatiivne efektiivsus aliase ja ühe readi kaudu
3. Ohutu haldus, arvestades õigusi ja seadme omadusi

Nende kombineerimine muudab kapasiteedihalduse tülikast ülesandest süsteemioperatsioonide lahutamatu osa.

6. KKK (Korduma kippuvad küsimused)

K1. Mis on lihtne viis Ubuntu praeguse vaba ruumi kontrollimiseks?

Lihtsaim viis on käivitada järgmine käsk terminalis.

df -h

See käsk näitab iga draivi (jaotise) kogusuurust, kasutatud ruumi ja vaba ruumi ühe pilguga.
Lisades -h valiku, kuvatakse suurused inimloetavas vormingus (GB, MB).

K2. Kuidas kontrollida ketasruumi kaupa kaustades?

Kasutage du käsku.
Et kontrollida konkreetse kausta kasutust, käitage:

du -sh /home

Valikute tähendused:

• -s : kuvage ainult kogusumma
• -h : näidake suurusi inimloetavates ühikutes

Üksikasjalikuma kaustade kaupa kasutuse jaoks kasutage:

sudo du -h --max-depth=1 /var

K3. Mis on erinevus df ja du vahel?

Lühidalt, nad mõõdavad erinevaid asju.

Näiteks kasutage df-d, et näha üldist vaba ruumi /-l, ja du-d, et näha, kui palju konkreetne kaust tarbib.

K4. Kuidas kontrollida vaba ruumi GUI kaudu?

Ubuntu Desktop-is saate visuaalselt kontrollida kasutades Failihaldurit (Nautilus) või Ketasruumi Analüüserit (Baobab).

• Failihaldur → Allservas näidatakse „Järele jäänud XX GB“
• Baobab → Graafiline kasutuse jaotus

Mõlemad on algajatele sõbralikud ja näitavad tulemusi lihtsalt klõpsuga.

K5. Kui saan „ketas täis“ hoiatuse, mida peaksin esmalt kustutama?

Alusta ohutute vahemälude ja tarbetute failide eemaldamisega.
Soovitatav järjekord on:

1. Puhasta APT vahemälu sudo apt clean
2. Eemalda tarbetud paketid sudo apt autoremove
3. Puhasta logid sudo journalctl --vacuum-time=7d
4. Tühjenda prügikast ja pisipiltide vahemälu rm -rf ~/.cache/thumbnails/* && rm -rf ~/.local/share/Trash/*

Need sammud üksi võivad vabastada mitu gigabaiti.

K6. Kuulsin, et Snap rakendused võivad kettaruumi paisutada. Mida saan teha?

Snap hoiab iga rakenduse versiooni, seega vanad revisioonid võivad ringi jääda.
Võid eemaldada tarbetud vanad revisioonid järgmise käsuga:

sudo snap list --all | grep disabled | awk '{print $1, $3}' | 
while read snapname revision; do
  sudo snap remove "$snapname" --revision="$revision"
done

Alternatiivina võid selle käsitsi eemaldada GUI-tööriista Snap Store abil.

K7. Mida teha, kui /var või /home on liiga suur?

• /var – puhasta logid ( /var/log ) ja vahemälud ( /var/cache )
• /home – tee varukoopia või liiguta allalaaditavad failid ja videod välistele salvestusruumidele

Kui vajad suuremat mahtu, saad laiendada mahtu LVM-iga või mountida uue ketast ja hallata ruumi eraldi.

K8. Käsuga du kulub palju aega. Kas on viis seda kiirendada?

du skaneerib iga faili rekursiivselt, seega võib see olla aeglane kataloogides, kus on palju elemente.
Järgmised nipid võivad aidata:

• Kasuta --max-depth=1, et vaadata üle sügavaid alamkatalooge
• Välista tarbetud kaustad (nt --exclude=/proc )
• Kasuta käsku ncdu (interaktiivne vaade)

  sudo apt install ncdu
  sudo ncdu /
  

ncdu tundub kergekaaluline ja pakub visuaalset viisi kettakasutuse uurimiseks.

K9. Kuidas vältida kettaruumi otsa saamist uuesti?

Regulaarne hooldus aitab palju:

• Käivita sudo apt autoremove kord nädalas
• Kontrolli /var/log ja /home kasutust kuus kord
• Salvesta df -h väljund logisse ja jälgi muutusi
• Kustuta perioodiliselt vanu Snap- või Docker-andmeid
• SSD-de puhul luba automaatne trimmimine käskuga sudo systemctl enable fstrim.timer

Nende ülesannete automatiseerimine hoiab kettaruumi probleemid eemal.

K10. Millised on võimalused salvestusruumi laiendamiseks?

On kolm levinud lähenemist:

1. Laienda LVM-mahtu

   bash sudo lvextend -L +10G /dev/ubuntu-vg/ubuntu-lv sudo resize2fs /dev/ubuntu-vg/ubuntu-lv 2. Lisa uus ketas ja monta see – loo kinnituspunkt nagu /mnt/data ja jaota koormus. 3. Kasuta pilvesalvestust – liiguta suuri faile Google Drive’i, Nextcloudi jne.

Kui füüsilise salvestusruumi lisamine pole võimalik, on vanade failide arhiveerimine samuti efektiivne.

K11. Kas saan kontrollida kettakasutust ilma root-õigusteta?

Põhiline df -h töötab iga kasutaja jaoks, kuid du vajab luba teatud kataloogide lugemiseks (nt /var/log).
Mitme-juurkeskkonnas piira skaneerimist oma kodule:

du -sh ~/*

K12. Kuidas kontrollida salvestusruumi peaeta (serveri) süsteemis?

Kuna Ubuntu serveri väljaandes puudub GUI, kasuta selle asemel neid käske:

Nende kombineerimine võimaldab analüüsida kettakasutust mugavalt ilma GUI-ta.

K13. Kas kettaruumi kontrollimisel on ohtu süsteemi kahjustada?

Lihtsalt kasutuse kontrollimine ei too riski.
Siiski ole ettevaatlik, kui hakkad kustutama või muudma:

• Kontrolli teid topelt enne sudo rm -rf kasutamist
• Ära kustuta kunagi süsteemikatalooge nagu /bin , /lib või /etc
• Kui oled ebakindel, tee esmalt varukoopia

K14. Kas on peidetud nippe ruumi säästmiseks?

• Lühenda logi säilitust (seaded failis /etc/logrotate.conf )
• Eemalda tarbetud keelepaketid: sudo apt install localepurge
• Puhasta vanad tuumad (nad jäävad mõnikord alles): sudo apt autoremove --purge

Need sammud võivad vabastada alates mõnest sajast MB kuni mitme GB-ni.

K15. Soovitatavad tööriistad kettakasutuse jälgimiseks?

Ubuntu pakub mitmeid kasulikke jälgimise tööriistu:

Kokkuvõte

Ubuntu kettaruumi haldamise peamised võtmed on:

1. Kasuta df üldvaate saamiseks ja du üksikasjalikuks uurimiseks
2. Kustuta mittevajalikud andmed turvalises järjekorras (APT → logid → vahemälud)
3. Automatiseeri puhastamine ja jälgimine, et vältida kordumist

Nende tavade muutmisega rutiinseks muutuvad kettaruumi probleemid haruldaseks. Salvestusruumi haldamine võib tunduda tavaline, kuid see on üks kõige kriitilisemaid hooldustöid stabiilse Ubuntu süsteemi jaoks.