Linuxis ja Ubuntu-s tähendab “mountimine” (mount) salvestusseadme ühendamist failisüsteemi külge.
Näiteks kui ühendad USB-mälupulga või välise HDD arvutiga, ei näe sa selle sisu kohe. Ubuntu kuvab salvestite sisu spetsiaalsetes asukohtades (mount-pointides) nagu “/media” või “/mnt” alles pärast “mountimise” protsessi. Kujutle, et salvestusseade on “komponent”, mille ühendad Ubuntu “põhisüsteemi” külge – nii muutub selle sisu kättesaadavaks ja kasutatavaks. Mountimine ei piirdu ainult USB või eemaldatavate meediatega – see kehtib ka sisemiste HDD partitsioonide ja võrgukettaste (NAS) kohta.
Failisüsteemi ja seadme seos
Linuxis (ka Ubuntu-s) on kõik failid ja kataloogid hierarhias, mis algab juurkataloogist (/).
Välisseadmete jaoks luuakse “mount-point” ehk tühi kaust, kuhu seade “ühendatakse”, justkui oleks see alati süsteemis olnud. Näiteks kui mountid USB mälupulga kausta “/media/usb”, siis selle sisu kuvatakse seal ning saad faile kopeerida või muuta. Oluline on, et ilma mountimata Ubuntu ei pääse seadmele ligi.
Isegi kui seade on tuvastatud, ei saa faile lugeda ega kirjutada, kui see pole mountitud.
Erinevused Ubuntu ja teiste OS-ide (Windows/Mac) vahel
Windowsis tuvastatakse USB automaatselt kui D: või E: draiv, kuid Ubuntu-s sõltub automaatmount sellest, kuidas süsteem on seadistatud.
Töölauakeskkonnas mountitakse enamik seadmeid automaatselt, kuid serveris või terminalipõhises kasutuses tuleb sageli mountida käsitsi. Samuti ei pea Windowsis mõtlema failisüsteemi tüübile (NTFS, FAT32), kuid Ubuntu-s on mountimise võimalused ja valikud erinevad sõltuvalt failisüsteemist. Näiteks NTFS toe jaoks tuleb paigaldada ntfs-3g pakett. Nii et Ubuntu-s ei ole mountimine ainult füüsiline ühendamine, vaid oluline protsess failisüsteemi integreerimiseks. Järgmistes peatükkides räägime mountimisest ja seadistamisest praktiliste näidetega.
2. [Käsitsi] Põhiline mountimise viis Ubuntu-s
mount käsu süntaks ja kasutus
Ubuntu-s kasutatakse salvestusseadmete käsitsi mountimiseks mount käsku.
See käsk on lihtsa süntaksiga, kuid väga võimas ja paindlik.
sudo mount [valikud] seadme_asukoht mount-point
Näiteks USB mälupulga (/dev/sdb1) mountimiseks kataloogi “/mnt/usb”:
sudo mount /dev/sdb1 /mnt/usb
Pärast käsu täitmist kuvatakse USB sisu kataloogis “/mnt/usb” ning faile saab lugeda/kirjutada. Pane tähele, et mountimiseks on vaja root-õiguseid, seega kasuta sudo.
Mount-pointi loomine ja haldamine
Mount-point on “tühi kaust”, kuhu seadme sisu kuvatakse.
See tuleb eelnevalt luua:
sudo mkdir -p /mnt/usb
-p lüliti loob vajadusel ka ülemtaseme kataloogid.
Ajutiseks käsitsi mountimiseks kasutatakse sageli “/mnt” või “/media”, kuid võib luua ka oma kataloogi. Kui mount on lõpetatud, näed seadme faile mount-pointis, kuid pärast unmountimist (umount) jääb alles tühi kaust.
Kuidas leida seadme nimi ja UUID
Mountimiseks peab teadma seadme nime (näiteks /dev/sdb1). Selleks kasuta:
lsblk
lsblk näitab kõiki ühendatud seadmeid, nende suurusi ja mountimise seisu – väga mugav. UUID (universaalselt unikaalne identifikaator) leidmiseks kasuta:
sudo blkid
blkid näitab UUID-sid ja failisüsteemi tüüpe (nt ext4, ntfs, fat32). UUID on oluline automaatmountimisel (fstab).
Kui eemaldad seadme ilma unmountimata, võid kaotada andmeid. Alati kasuta umount turvaliseks eemaldamiseks!
3. [Automaatne] Mountimine käivitumisel (fstab)
Mis on /etc/fstab ja milleks see on?
Ubuntu-s seadmete automaatseks mountimiseks käivitumisel kasutatakse /etc/fstab faili.
See fail on süsteemi käivitumisel loetav mountimisseadete fail, mille järgi seadmed mountitakse automaatselt. Näiteks kui on tüütu käsitsi mountida välist ketast iga kord, lisa seadistus fstab-i ning seade mountitakse automaatselt käivitumisel. Kui kirjutad fstab-i valesti, võib süsteemi käivitumine ebaõnnestuda, seega ole alati hoolikas enne muudatusi!
Kuidas seadistada UUID-iga ja miks see turvalisem on
fstab-is saab seadet määrata nii seadme nime (/dev/sdb1) kui ka UUID-ga – viimast soovitatakse.
Sest seadme nimi võib muutuda (nt erinev USB port), kuid UUID on püsiv. Esmalt vaata UUID-d:
sudo blkid
Näidistulemus:
/dev/sdb1: UUID="1234-ABCD" TYPE="vfat"
Lisa fstab-i rida:
UUID=1234-ABCD /mnt/usb vfat defaults 0 0
Veergude tähendused:
Väli
Tähendus
UUID=~
Seadme unikaalne identifikaator
/mnt/usb
Mount-point
vfat
Failisüsteemi tüüp (nt FAT)
defaults
Mountimise vaikimisi valikud
0 0
Varundus/kontrolli seaded
Kirjutamise vead ja kuidas neid vältida
fstab-i vead võivad põhjustada Ubuntu käivituse probleeme.
Ohutuks muutmiseks pea silmas:
Tee alati varukoopia: enne muutmist tee sudo cp /etc/fstab /etc/fstab.bak
Kontrolli, et mount-point eksisteerib: vajadusel loo sudo mkdir -p /mnt/usb
Testi mounti enne restarti: kasuta järgmist käsku
sudo mount -a
See proovib kõik fstab-i seadistused – kui viga ei tule, on kõik hästi.
Varundus ja taastamine: mida teha enne fstab muutmist
Kui fstab-i viga takistab süsteemi käivitumist, pead parandama selle recovery-režiimis.
Et seda vältida, on varundus ja hoolikas testimine ülioluline. Algajatele sobib hästi nano redaktor:
sudo nano /etc/fstab
Salvestamine: Ctrl + O, väljumine: Ctrl + X.
4. Kuidas mountida USB-mälupulka või välist HDD-d
FAT32, exFAT ja NTFS failisüsteemide erinevused ja tugi
Kui mountid USB-mälupulka või välist HDD-d Ubuntu-s, on oluline teada failisüsteemi tüüpi. Peamised variandid on järgmised:
Failisüsteem
Omadused
Tugi Ubuntu-s
FAT32
Loevad peaaegu kõik OS-id
Toetatud vaikimisi
exFAT
Suurte failide tugi, kõrge ühilduvus
Alates Ubuntu 20.04 on tugi vaikimisi olemas, vanematel vaja exfat-fuse
Kui soovid NTFS USB-l kirjutada, paigalda vajalik tugi:
sudo apt update
sudo apt install ntfs-3g
Seadme tuvastamine ja mountimine käsitsi
Ühenda esmalt USB seade ning tuvastamiseks kasuta:
lsblk
Näide:
sdb 8:16 1 16G 0 disk
└─sdb1 8:17 1 16G 0 part /mnt/usb
Siin on /dev/sdb1 mountitav partitsioon. Esmalt loo mount-point:
sudo mkdir -p /mnt/usb
Seejärel mounti seade:
sudo mount /dev/sdb1 /mnt/usb
Seadme sisu kuvatakse kataloogis /mnt/usb ja sellele saab ligi tavaliselt.
Kui automaatmount ei toimi
Ubuntu töölauakeskkonnas (nt GNOME) mountitakse USB-d tavaliselt automaatselt, aga serverites või spetsiaalsete seadistuste korral võib see ebaõnnestuda. Sellisel juhul proovi:
Käivita failihaldur ja ühenda seade uuesti (töölauas)
Kasuta udisksctl mountimiseks:
udisksctl mount -b /dev/sdb1
Kontrolli seadme tuvastust dmesg abil:
dmesg | tail
Kui logis pole “new USB device”, võib põhjus olla füüsiline viga või katkine kaabel.
Seadme turvaline eemaldamine (umount)
Kui eemaldad USB ilma umountimata, võid andmed kaotada. Enne eemaldamist tee alati unmount:
sudo umount /mnt/usb
Võid ka kasutada seadme nime:
sudo umount /dev/sdb1
Pärast edukat unmounti sisu enam ei kuvata ning võid seadme füüsiliselt eemaldada.
5. Võrguketaste (NAS) mountimine
Kuidas mountida Windowsi jagatud kaustu (SMB/CIFS)
Ubuntu-s saab mountida Windowsi või NAS jagatud kaustu (SMB/CIFS protokoll), et neid kasutada nagu kohalikke kaustu. Esmalt paigalda vajalik pakett:
sudo apt update
sudo apt install cifs-utils
Loo mount-point:
sudo mkdir -p /mnt/share
Mountimiseks kasuta:
sudo mount -t cifs //192.168.1.100/share /mnt/share -o username=kasutajanimi,password=parool,iocharset=utf8
Märksed:
//192.168.1.100/share: jagatud kausta IP ja nimi
/mnt/share: kohalik mount-point
-o: valikud (kasutajanimi, parool, kodeering)
iocharset=utf8: vajalik failinimede õige kuvamiseks (sh eesti/japani tähed)
Kui ei soovi parooli käsureal sisestada, loe allpool “Kuidas hallata autentimisandmeid turvaliselt”.
NFS jagatud kausta seadistamine ja mountimine
NFS (Network File System) sobib failide jagamiseks Linuxi süsteemide vahel.
Esmalt paigalda vajalik pakett:
sudo apt install nfs-common
Loo mount-point:
sudo mkdir -p /mnt/nfs
Mountimiseks:
sudo mount -t nfs 192.168.1.200:/export/share /mnt/nfs
Tee sobivaks vastavalt võrguketta seadistusele. Kui soovid automaatmounti, lisa /etc/fstab faili rida:
A. Kui kasutad töölauakeskkonda (nt GNOME või KDE), mountitakse USB tavaliselt automaatselt. Järgmised põhjused võivad seda takistada:
Kasutad Ubuntu Serverit või süsteemis pole GUI-d
Seade pole tuvastatud (kaabel/formaadi viga)
Seadmel puudub failisüsteem või see on vigane
Lahenduseks kontrolli seadmeid lsblk või dmesg abil ning proovi mountida käsitsi.
K2. Muutsin fstab-i ja Ubuntu ei käivitu enam. Mida teha?
A. Kui fstab sisaldab viga, võib süsteem jääda “maintenance mode’i”. Sammud:
Logi sisse hooldusrežiimis ja paranda fstab nano abil:
sudo nano /etc/fstab
Lisa # vea ette (muuda see kommentaariks)
Kontrolli mounti käsuga mount -a
Käivita süsteem uuesti
Enne muudatusi tee alati varukoopia:
sudo cp /etc/fstab /etc/fstab.bak
K3. Kuidas mountida Windowsi jagatud kausta automaatselt?
A. Lisa seadistus /etc/fstab faili. Kasutajanime ja parooli turvaline haldus on oluline.
Loo fail /etc/samba/credentials ja salvesta andmed
username=your_username
password=your_password
fstab-i näide:
# SMB mount näide
//192.168.1.100/share /mnt/share cifs credentials=/etc/samba/credentials,iocharset=utf8 0 0
Testi käsuga sudo mount -a
K4. Kuidas mountida ilma iga kord parooli sisestamata?
A. Kasuta SMB mountimiseks autentimisfaili – nii ei pea iga kord parooli käsitsi sisestama. Kohalike USB-de jaoks piisab fstab seadistusest ja defaults valikust.
K5. Kuidas vaadata, mis seadmed on mountitud?
A. Kõigi mountitud seadmete ja mount-pointide vaatamiseks:
mount | column -t
Või visuaalselt:
lsblk -f
K6. Miks umount annab “target is busy”?
A. See tähendab, et seadet kasutatakse praegu. Kontrolli protsesse:
lsof /mnt/usb
Vajadusel lõpeta jõuga:
sudo fuser -km /mnt/usb
Proovi uuesti umount käsku.
9. Kokkuvõte
Ubuntu-s “mountimise” (mount) toimingud on põhitehnika salvestite ja võrguketaste tõhusaks kasutamiseks.
Selles artiklis selgitasime süsteemselt ja algajasõbralikult mountimise põhimõisteid, käske, seadistusi ning levinumaid tõrkeid. Siin on peatükkide peamised punktid lühidalt:
🔹 Ubuntu mountimise põhialused
Mountimine tähendab seadme ühendamist failisüsteemiga, et saada ligipääs selle andmetele
Erinevalt Windowsist tuleb Ubuntu-s paljudel juhtudel seade selgelt mountida
🔹 Käsitsi mountimise sammud
Kasuta mount käsku seadme ühendamiseks soovitud kataloogi
Seadme nimi selgita välja lsblk või blkid abil
Tee turvaline eemaldamine umount käsuga
🔹 Automaatmount (fstab) seadistamine
Muuda /etc/fstab, et seadmed mountitaks automaatselt käivitumisel
Kasuta UUID-d, et tagada stabiilne seadme tuvastus
Enne muutmist tee kindlasti varukoopia, väldi kirjavigu
🔹 USB ja väliste HDD-de kasutamine
Olenevalt failisüsteemist (FAT32, exFAT, NTFS) on vajalikud erinevad paketid või seadistused
Kui automaatmount ei toimi, kasuta käsitsi mounti või udisksctl tööriista
Enne seadme eemaldamist tee alati unmount, et vältida andmekadu
🔹 Võrguketaste (SMB/NFS) mountimine
Kasuta cifs-utils või nfs-common pakette, et ühendada Windowsi jagatud kaustad või NAS-id
Autentimisandmete jaoks soovitatav kasutada spetsiaalset credential-faili
Failinimede kodeeringuprobleemide puhul määra iocharset=utf8 ja kontrolli lokaadi seadeid
🔹 Tõrkeotsing ja KKK
Selgitasime tüüpilisi vigu nagu “target is busy” ja “permission denied” ning lahendusi nende jaoks
Kasutada saab abikäske nagu lsof, fuser, dmesg, journalctl
Levinumad küsimused ja vastused on koondatud KKK sektsiooni
Ubuntu-s salvestite haldamine on väga paindlik ja võimas, kui sellega harjuda.
Kasutades selles artiklis toodud teadmisi ja käske, saad luua oma vajadustele sobiva ja stabiilse mountimiskeskkonna. Loodetavasti aitab see teadmine nii igapäevastes failitoimingutes, serveri seadistamisel kui ka NAS-iga töötamisel – et Ubuntu kasutamine muutuks sujuvamaks ja efektiivsemaks!
