Ubuntu partitsiooni laiendamine: Samm-sammuline juhend ketta mahu suurendamiseks

1. Sissejuhatus

Ubuntu kasutamisel võib ette tulla olukordi, kus “ketta maht saab otsa” või “uue rakenduse installimiseks pole piisavalt vaba ruumi”. Sellistes olukordades aitab “partitsiooni laiendamine”. Partitsiooni laiendamine tähendab olemasoleva kettaruumi (partitsiooni) suurendamist, et kasutada salvestusruumi võimalikult tõhusalt.

Eriti kuna Ubuntu’t kasutatakse laialdaselt nii serverites kui ka lauaarvutites, on partitsioonihaldust vaja paljudes olukordades: virtuaalmasinad, VPS (virtuaalsed privaatserverid), dual-boot keskkonnad jne. Samas tekib sageli küsimusi, näiteks “millist meetodit kasutada laiendamiseks” või “kas andmed võivad kaduma minna, kui midagi valesti teha”.

Käesolevas artiklis selgitan samm-sammult, kuidas Ubuntu’s partitsioone laiendada – nii lihtsamaid juhtumeid kui ka LVM-i või virtuaalkeskkondade näiteid. Lisaks jagan näpunäiteid ettevalmistuseks ja ohutuks tegutsemiseks, sest partitsiooni muutmisel tuleb olla hoolikas.

Olen püüdnud kirjutada nii algajatele, kes pole varem Linuxi käsureaga kokku puutunud, kui ka edasijõudnutele, kes on teistes distributsioonides juba partitsioone hallanud.
Partitsiooni laiendamine nõuab tähelepanelikkust, kuid kui tunned õigeid samme, saad olulisi andmeid kaitsta ja salvestusruumi tõhusalt kasutada.

2. Eelteadmised partitsiooni laiendamiseks

Enne Ubuntu’s partitsiooni laiendamist tasub omandada põhilised teadmised, et vältida vigu ja võimalikke probleeme. Selles osas selgitan partitsioonide ja failisüsteemide aluseid, LVM-i olemasolu ning viimase aja Ubuntu partitsioonistruktuuride trende.

2.1 Mis on partitsioon?

Partitsioon on viis, kuidas füüsilist kõvaketast või SSD-d jaotada virtuaalselt mitmeks eraldi alaks. Näiteks saab ühe ketta jagada “süsteemi jaoks” ja “andmete jaoks”, mida käsitletakse eraldi. Ubuntu süsteemifailid, kasutajaandmed, swap jne on tihti paigutatud erinevatesse partitsioonidesse.

2.2 Partitsioonitabelite tüübid (GPT ja MBR)

Partitsioonide jaotust hoitakse kahel peamisel kujul: “GPT (GUID partitsioonitabel)” ja “MBR (Master Boot Record)”.

• MBR: Vanem meetod, toetab kuni 2TB kettaid ja kuni 4 primaarset partitsiooni.
• GPT: Uuem meetod, toetab üle 2TB mahuga kettaid ja rohkem kui 128 partitsiooni. Tänapäeva Ubuntu kasutab vaikimisi enamasti GPT-d.

Kui sa ei tea, kumba sinu süsteem kasutab, saad seda kontrollida käsuga sudo parted -l.

2.3 LVM (loogiline mahuhaldur)

Ubuntu’s saab partitsiooni laiendada kas otse või kasutada paindlikumat loogilise mahuhalduri (LVM) lahendust.

• Ilma LVM-ita (tavaline partitsioon)
  Failisüsteem (nt ext4) on otse partitsioonil – see on kõige tavalisem juhus.
• LVM-iga
  Füüsilisele kettale luuakse “füüsiline maht” (PV), mitu sellist kogutakse “mahugruppi” (VG) ja selle peale luuakse “loogiline maht” (LV). See võimaldab mugavalt laiendada või vähendada mahtusid – just serverites ja pilvekeskondades kasutatakse LVM-i palju.

Olenevalt kasutatavast meetodist erinevad partitsiooni laiendamise sammud.

2.4 Ubuntu partitsioonistruktuuride trendid

Ubuntu paigaldamisel saab valida, kas kasutada LVM-i või mitte. Alates Ubuntu 20.04 on serverites LVM üha enam standardiks muutunud.
Tavalistes lauaarvutites või dual-boot (topeltlaadimise) puhul kasutatakse siiski tihti endiselt lihtsaid (ainult ext4) partitsioone.

2.5 Partitsiooni laiendamise ettevaatusabinõud

Enne partitsiooni laiendamist peab kettal olema “eraldamata ruum” (unallocated space). Sõltuvalt partitsioonide järjestusest ei pruugi laiendamine alati võimalik olla, seega kontrolli kõigepealt lsblk või parted käskudega ketta seisu.

Samuti soovitan tingimata teha andmetest varukoopia enne muutmiste alustamist. Kui tekib viga või probleem, päästad tänu varukoopiale andmed.

3. Laiendamise meetodite ülevaade

Ubuntu partitsiooni laiendamine sõltub keskkonnast ja ketta struktuurist. Siin selgitan nelja levinumat juhtumit: ilma LVM-ita, LVM-iga, VPS/pilvekeskkonnas ja dual-boot süsteemides.

3.1 Partitsiooni laiendamine ilma LVM-ita (ext4)

Kõige tavalisem on ext4-failisüsteemiga partitsioon otse kettal, ilma LVM-ita.

1. Ketta mahu suurendamine

• Virtuaalmasinas või VPS-is suurenda kõigepealt haldusliideses kettamahtu.
• Füüsilises arvutis loo eelnevalt eraldamata ruum.

1. Partitsiooni laiendamine

• Laienda partitsiooni terminalis kasutades sudo parted või sudo fdisk.
• Parted näide partitsiooni /dev/sda1 laiendamiseks:
  sudo parted /dev/sda (parted) resizepart 1 <uus lõpp (nt 100%)>

1. Failisüsteemi laiendamine

• Pärast partitsiooni laiendamist suurenda ka failisüsteemi.
  Ext4 puhul:
  sudo resize2fs /dev/sda1
• Nüüd on lisaruumi ka failisüsteemis näha.

1. Laienduse kontrollimine

• Kontrolli suurenenud mahtu käsuga df -h.

3.2 Partitsiooni laiendamine LVM-iga

LVM-i kasutades on laiendamine paindlikum.

1. Ketta mahu suurendamine

• Laienda kõigepealt füüsilist või virtuaalset ketast.
• Füüsilise ketta puhul loo eraldamata ruum.

1. Füüsilise mahu (PV) laiendamine

• Lisa uus ruum LVM-i füüsilisse mahtu:
  sudo pvresize /dev/sda2
• (Seadme nimi võib olla erinev.)

1. Loogilise mahu (LV) laiendamine

• Vali laiendatav loogiline maht ja lisa kogu vaba ruum:
  sudo lvextend -l +100%FREE /dev/ubuntu-vg/ubuntu-lv
• -l +100%FREE tähendab, et kogu vaba ruum lisatakse.

1. Failisüsteemi laiendamine

• LVM-i ext4 puhul:
  sudo resize2fs /dev/ubuntu-vg/ubuntu-lv

1. Kontroll

• Kontrolli laiendust df -h või lsblk abil.

3.3 VPS või pilvekeskkonnas online-laiendus

VPS-is või pilves võib osutuda vajalikuks partitsiooni laiendada ilma serverit taaskäivitamata. Sellisel juhul on abiks growpart käsk.

1. Ketta mahu suurendamine

• Lisa kettamahtu pilvepakkuja haldusliidesest.

1. Partitsiooni laiendamine (growpart)

• Kui paigaldatud on cloud-utils, kasuta:
  sudo growpart /dev/sda 1
• See laiendab automaatselt nt /dev/sda1 partitsiooni.

1. Failisüsteemi laiendamine

• Seejärel suurenda failisüsteemi käsuga:
  sudo resize2fs /dev/sda1

1. Kontroll

• Kontrolli laiendust df -h abil.

3.4 Dual-boot (Windows/Ubuntu) keskkonna kohandused

Kui Ubuntu ja Windows asuvad samal kettal, peab eraldamata ruum asuma Ubuntu partitsiooni kõrval, et seda laiendada.

• Eraldamata ruumi liigutamine
• Kasuta Windowsis näiteks MiniTool Partition Wizard’i, et nihutada eraldamata ruum Ubuntu partitsiooni kõrvale.
• Laiendamine Ubuntu’s
• Laienda partitsiooni eelmiste sammude järgi.
• Varukoopia tegemine on kohustuslik
• Dual-boot puhul tee alati enne muudatusi andmetest varukoopia, sest riskid on suuremad.

4. Tõrkeotsing ja KKK

Partitsiooni laiendamise ajal või järel võib tekkida küsimusi või tõrkeid. Siin on levinumad küsimused ja tüüpilised veateated koos lahendustega.

4.1 Korduma kippuvad küsimused (KKK)

K1. Vaba ruumi (free space) ei leidu. Mida teha?
A. Partitsiooni laiendamiseks peab kettal olema “eraldamata ruum”. Kontrolli olukorda käskudega lsblk või sudo parted /dev/sda print free. Kui ruumi pole, kustuta mõni tarbetu partitsioon või suurenda virtuaalkeskkonnas kogu kettaruumi.

K2. Kas LVM-i kasutamata on vaja pvresize või lvextend käske?
A. Kui LVM-i ei kasutata, pole neid tarvis. Tavalise ext4 puhul piisab “partitsiooni laiendus → failisüsteemi laiendus” sammudest. Kontrolli oma süsteemi lsblk või sudo pvs käsuga.

K3. Partitsiooni kõrval pole eraldamata ruumi. Kuidas laiendada?
A. Partitsiooni laiendamine nõuab, et eraldamata ruum oleks kohe selle kõrval. Kui see pole nii, kasuta Windowsis näiteks MiniTool Partition Wizard’i, et partitsioonide järjekorda muuta.
Füüsilisel masinal tee kindlasti enne muudatusi varukoopia ja tegutse ettevaatlikult.

K4. Kas Ubuntu töötamise ajal võib partitsioone muuta?
A. Süsteemipartitsiooni (/) või juba monteeritud partitsiooni pole tavaliselt võimalik jooksvalt laiendada. Soovitav on käivitada arvuti Live USB-ga (nt Ubuntu paigaldusmeediaga) ja teha muudatused seal. Pilves või VPS-is on paljud laiendused võimalikud ka töös oleva süsteemiga, kuid mõnel juhul on vaja partitsiooni ajutiselt lahti monteerida või server taaskäivitada.

K5. Swap-ruum segab laiendamist. Mida teha?
A. Kui swap asub Ubuntu partitsiooni kõrval, lülita see ajutiselt välja (swapoff), kustuta, tee laiendus ja seejärel vajadusel loo swap uuesti ning uuenda /etc/fstab faili.

K6. Virtuaalkeskkonnas lisasin kettamahtu, kuid OS ei näita seda. Miks?
A. Virtuaalkeskkonnas tuleb pärast ketta laiendamist teha OS-is ka uus kettaruumi tuvastus.
echo 1 > /sys/class/block/sdX/device/rescan, taaskäivita või kasuta partprobe käsku.

K7. Mis vahe on GPT-l ja MBR-il? Kumb valida?
A. GPT sobib üle 2TB ketastele ja rohkematele partitsioonidele ning on tänapäeval soovitatav. MBR-i kasutatakse ainult vanemate süsteemidega ühilduvuse tarbeks.

4.2 Levinud vead ja lahendused

• “no free space available”
  → Vajalik on kõrvutine eraldamata ruum. Nihuta asukohti ja proovi uuesti.
• “device is busy” või “resource busy”
  → Partitsioon on kasutuses. Tee muudatused pärast lahti monteerimist või Live USB-ga töötades.
• “The partition is currently in use”
  → Partitsioon on kasutuses. Peata vastavad teenused või taaskäivita OS ja proovi uuesti.
• “resize2fs: Bad magic number in super-block”
  → Kontrolli, kas kasutad õiget käsku õigel partitsioonitüübil. xfs-failisüsteemi puhul kasuta xfs_growfs.

Kui tead levinud probleeme ja lahendusi ette, saad neid rahulikult lahendada. Vajadusel vaata veelkord üle selle artikli sammud või kasuta ametlikku dokumentatsiooni ja usaldusväärseid veebiallikaid.

5. Tulemuste kontroll ja kokkuvõte

Pärast partitsiooni laiendamist kontrolli alati tulemust. Nii veendud, et kõik töötab ning andmed ja süsteemi stabiilsus on tagatud.

5.1 Kuidas laiendust kontrollida

(1) Kettamahu kontroll
df -h näitab kõigi ühendatud partitsioonide mahtu ja vaba ruumi. Kontrolli, kas laiendatud partitsiooni maht on suurenenud.

df -h

Erilist tähelepanu pööra “/”, “/home” vms partitsioonidele, mille mahtu laiendasid.

(2) Partitsioonistruktuuri kontroll
lsblk näitab salvestusseadmete ja partitsioonide puustruktuuri. Kontrolli, kas partitsioonide suurused ja asukohad on õiged.

lsblk

(3) Detailne kontroll parted-iga
sudo parted /dev/sda print free annab detailse ülevaate, sh eraldamata ruum.

(4) LVM puhul lisakontroll
Kui kasutad LVM-i, vaata sudo lvs või sudo vgs käsuga mahuinfot.

5.2 Järeltegevused

• Varukoopiate haldamine
  Kui laiendamine õnnestus ja süsteem töötab, võid ajutised varukoopiad kustutada. Kahtluse korral hoia neid veel mõnda aega alles.
• Failisüsteemi kontroll
  Võimalike vigade välistamiseks soovitan kasutada fsck failisüsteemi kontrollimiseks.

  sudo fsck /dev/sda1

(Käivita ainult pärast partitsiooni lahti monteerimist!)

• Taaskäivituse vajadus
  Enamasti pole taaskäivitust vaja, kuid virtuaalkeskkonnas või mõnes füüsilises arvutis võib OS-i taaskäivitamine aidata, et süsteem tunneks uut kettamahtu ära.

5.3 Kokkuvõte

Ubuntu partitsiooni laiendamine on tegelikult sujuv, kui tead ettevalmistusi ja õigeid samme. Järgi varukoopiate ning kontrollimise samme ja suurenda salvestusruumi julgelt.

Partitsioonide ja kettaruumi haldus on tähtis osa süsteemi hooldusest nii igapäevakasutuses kui serverites. Loodan, et see artikkel on sulle abiks Ubuntu partitsioonide laiendamisel.