Ubuntu vs. CentOS: Milline Linuxi Distributsioon Sulle Sobib?

1. Sissejuhatus

Linuxil on mitmeid distributsioone, millest igaüht arendatakse erinevate omaduste ja kasutusotstarvete jaoks. Nende hulgas on Ubuntu ja CentOS esinduslikud distributsioonid, mida kasutatakse laialdaselt nii tavakasutajate kui ka ettevõtete serverihalduse jaoks. Kuid nende kahe vahel on suured erinevused kasutusotstarbe ja omaduste poolest, mistõttu paljud võivad kahevahele jääda, kumba valida.

Selles artiklis käsitleme üksikasjalikult Ubuntu ja CentOS-i põhilisi erinevusi, samuti iga distributsiooni omadusi ja valikuvõimalusi vastavalt kasutusotstarbele. See aitab lugejatel valida oma vajadustele vastava distributsiooni.

侍エンジニア塾

2. Ubuntu ja CentOS-i ülevaade

Ubuntu omadused

Ubuntu on Linuxi distributsioon, mida arendab ja pakub Ühendkuningriigis asuv ettevõte Canonical ning mis põhineb Debianil. Üldiselt on see tuntud kui Linux, mis on algajatele lihtne kasutada. Järgnevalt on toodud Ubuntu peamised omadused:

  • Kasutajasõbralik disain
    Ubuntu on loodud nii, et isegi Linuxiga mittetutvunud kasutajad saaksid seda hõlpsasti kasutada. Paigaldus- ja seadistusprotsess on intuitiivne ja sujuv. Lauaarvuti versioon kasutab algajate seas populaarset “GNOME’i”, mis teeb Windowsilt või macOS-ilt ülemineku suhteliselt sujuvaks.
  • Lai tugi ja kogukond
    Canonical pakub Ubuntule kommertstuge ning eriti ettevõtetele mõeldud LTS (Long Term Support) versioonid saavad pikaajalist turvavärskendust ja tuge. Lisaks on ülemaailmne kasutajate ja arendajate kogukond väga aktiivne ning tehniliste probleemide ja tõrkeotsingu kohta on palju teavet.
  • Väljaandetsükkel
    Ubuntul on kahte tüüpi väljaandeid: tavaline ja LTS. Tavaline versioon ilmub iga kuue kuu tagant. LTS-versioon ilmub aga iga kahe aasta tagant ja sellel on viieaastane tugiperiood, mistõttu on see stabiilsust hindavate kasutajate seas populaarne.

CentOS-i omadused

CentOS (Community ENTerprise Operating System) on avatud lähtekoodiga distributsioon, mis põhineb Red Hat Enterprise Linux (RHEL)-il ja mida soovitatakse peamiselt ettevõtte kasutusotstarbeks. Järgnevalt on toodud CentOS-i peamised omadused:

  • Ettevõtlusele orienteeritud stabiilsus
    CentOS on ehitatud samast lähtekoodist nagu RHEL ja seda iseloomustab kõrge stabiilsus ja usaldusväärsus, mida ettevõtted nõuavad. Sagedasi värskendusi pole vaja, mistõttu on seda hinnatud selle eest, et sama keskkonda saab pikka aega säilitada.
  • Kogukonnapõhine arendus
    CentOS-i nimetatakse sageli RHEL-i tasuta versiooniks, kuid sellel puudub kommertstugi ja seda toetab peamiselt kogukond. Kuid kuna see ühildub RHEL-iga, saab RHEL-ile pakutavatest paljudest tehnilistest andmetest inspiratsiooni.
  • Väljaandetsükkel ja tugiperiood
    CentOS järgib RHEL-i väljaandetsüklit, kus ulatuslikud värskendused toimuvad tavaliselt iga paari aasta tagant. Lisaks pakutakse pärast väljaandmist pikaajalist tuge, mistõttu sobib see eriti hästi serverite või ärisüsteemide jaoks, mis peavad pikka aega stabiilselt töötama.

3. Peamiste erinevuste võrdlus

Arendaja ja tugisüsteem

  • Ubuntu: Kommertstugi Canonicalilt
    Ubuntu toetab laialdaselt arendaja Canonical kommertstugi ja eriti LTS-versiooniga on võimalik saada viieaastast pikaajalist tuge. Lisaks pakutakse tasulist ettevõtte tuge, mis võimaldab stabiilset kasutamist ka serverite või ettevõtete töökeskkondades.
  • CentOS: Kogukonnapõhine ja RHEL-iga ühilduvus
    Teisest küljest on CentOS tuletatud samast lähtekoodist nagu Red Hat Enterprise Linux (RHEL), kuid tuge pakub peamiselt kogukond. Seetõttu on CentOS tasuta ja võimaldab RHEL-iga ühilduva süsteemikeskkonna loomist madalate kuludega. Ametlikku kommertstuge siiski ei pakuta, seega on tehnilise toe vajaduse korral vaja kasutada väliseid tehnikuid või ressursse.

Paketihaldussüsteem

  • Ubuntu: APT ja DEB-paketid
    Kuna Ubuntu põhineb Debianil, kasutab see pakettide haldamiseks APT (Advanced Package Tool)-i ja DEB-vormingus pakette. APT pakub rikkaliku hoidla ja pakette, mis muudab tarkvara installimise ja haldamise lihtsaks. Lisaks pakub see mugavust, et PPA-sid (Personal Package Archive) kasutades saab hõlpsasti installida uusimaid pakette või ainulaadset tarkvara.
  • CentOS: YUM või DNF ja RPM-paketid
    CentOS on pärinud RHEL-i ja kasutab pakettide haldamiseks YUM (Yellowdog Updater, Modified)-i või selle järeltulijat DNF-i ning RPM-vormingus pakette. RPM-paketid on suunatud stabiilsusele ja neid kasutatakse sageli ettevõtte keskkondades. Eriti pakutakse palju ärisüsteemidele mõeldud rakendusi ja vahevara, mis on ettevõtete töökeskkondades mugav.

Väljaandetsükkel ja tugiperiood

  • Ubuntu: Väljaanne iga 6 kuu tagant ja LTS-versiooni 5-aastane tugi
    Ubuntu väljaandetsükkel on seatud iga kuue kuu tagant, et pakkuda pidevalt uusimaid funktsioone ja jõudlust. Lisaks tagatakse LTS (Long Term Support) versiooniga 5-aastane pikaajaline tugi pärast väljaandmist, mis teeb sellest ideaalse valiku stabiilset keskkonda soovivatele kasutajatele.
  • CentOS: RHEL-iga ühilduv väljaanne ja pikaajaline tugi
    CentOS-i väljaandetsükkel on kooskõlas RHEL-iga ja ulatuslikud värskendused toimuvad iga paari aasta tagant. Eriti ettevõtluses ei nõuta sagedasi versiooniuuendusi, mis muudab selle atraktiivseks kasutajatele, kes soovivad säilitada sama keskkonda pikka aega. Tugiperiood võib ulatuda kuni 10 aastani, mis sobib süsteemidele, mis nõuavad pikaajalist tööd.

Vaikimisi failisüsteem

  • Ubuntu: ext4 (toetab ka ZFS-i)
    Ubuntu vaikimisi failisüsteem on ext4, kuid see toetab ka ZFS-i. ZFS on failisüsteem, mis pakub suurepärast andmete järjepidevust ja kaitsefunktsioone ning sobib ideaalselt suuremahuliste andmete ja serverihalduse jaoks. ext4 on samuti kiire ja usaldusväärne ning seda kasutatakse laialdaselt nii lauaarvutitest kui ka serveritest.
  • CentOS: XFS või ext4
    CentOS-i vaikimisi failisüsteem on XFS, mis sobib samuti suuremahuliste andmetega töötamiseks. XFS-il on kiire andmetöötlusvõime ja suurepärane skaleeritavus ning seda kasutatakse sageli ettevõttesüsteemides. ext4 on samuti valitav ja seda saab paindlikult kohandada vastavalt kasutusstsenaariumile.

Kasutajaliides

  • Ubuntu: Lauaarvuti versiooni (GUI) ja serveri versiooni (CLI) pakkumine
    Ubuntu pakub nii lauaarvuti kui ka serveri versioone ja lauaarvuti versioon kasutab hõlpsasti kasutatavat GNOME-põhist graafilist kasutajaliidest (GUI). Kuna GUI-keskkond on standardvarustuses, saavad Linuxi algajad hõlpsasti alustada. Serveri versioonil on vaikimisi käsurea liides (CLI) keskkond ja vajaduse korral saab GUI-d lisada, pakkudes paindlikkust.
  • CentOS: Peamiselt serveritele, GUI on valikuline
    CentOS-i pakutakse sageli serverite jaoks ja esialgne installimine ei sisalda GUI-d. Vajaduse korral saab GUI-d lisada, kuid põhiliselt toimub töö CLI-keskkonnas. See on mõeldud kogenumatele kasutajatele, kes on harjunud serverihaldusega, ja selle üks omadus on see, et GUI puudub vaikimisi, et vältida liigsete ressursside kasutamist.

4. Valikupunktid vastavalt kasutusotstarbele

Lauaarvuti kasutus

  • Ubuntu kasutusmugavus ja rakenduste rikkus
    Lauaarvuti jaoks on Ubuntu eriti soovitatav. Ubuntul on standardvarustuses GUI, mis on disainitud nii, et see oleks Windowsilt või macOS-ilt üle tulnud kasutajatele lihtne kasutada. Lisaks pakutakse ametlikest hoidlatest rikkaliku valiku rakendusi ja tarkvara installimine on lihtne. Saadaval on palju tasuta tarkvara, kontoritarkvara ja multimeediatööriistu, mis võimaldavad probleemideta igapäevaseid arvutitöid ja arendustegevusi.
  • CentOS ei sobi lauaarvuti kasutusse
    Teisest küljest ei sobi CentOS lauaarvuti kasutusse eriti hästi. CentOS on loodud peamiselt serverikeskkondadele ja sellel on tendentsi vähem lauaarvuti jaoks vajalikke rakendusi pakkuda. Samuti ei ole GUI vaikimisi installitud, seega on CentOS-i lauaarvutina kasutamiseks vaja täiendavaid seadistusi ja tarkvara installimist.

Serveri kasutus

  • CentOS-i stabiilsuse ja pikaajalise toe eelised
    Serveri kasutusel on CentOS oma stabiilsuse ja pikaajalise toe poolest parem. Kuna CentOS põhineb Red Hat Enterprise Linux (RHEL) lähtekoodil, on sellel rikkalikud kommertskeskkonna kasutusandmed ja seda peetakse väga usaldusväärseks. Lisaks ei vaja see sagedasi värskendusi, mis sobib pikaajaliseks kasutamiseks ja vähendab hooldusvajadust. Seetõttu valitakse CentOS sageli ettevõtete ärisüsteemide ja veebiserverite loomiseks.
  • Ubuntu serveri versiooni paindlikkus ja lai tugi
    Ubuntu sobib samuti serveri kasutusse ja on suurepärane valik eriti juhul, kui soovite luua süsteeme, mis vastavad uusimatele tehnoloogiatele ja pilvekeskkondadele. Canonicali pakutav pikaajalise toega LTS-versioon on stabiilne ka ettevõtte keskkondades, mistõttu paljud ettevõtted on selle omaks võtnud. Lisaks on see väga ühilduv pilvepõhiste teenustega (nt AWS ja GCP) ja Ubuntu valitakse sageli konteineri- ja virtualiseerimistehnoloogiat kasutavates keskkondades.

Arenduskeskkond

  • Ubuntu uusimate pakettide ja arendustööriistade rikkus
    Arenduskeskkonnana kasutamiseks on Ubuntu suurepärane valik, kuna sellel on rikkalikult uusimaid pakette ja teeke. Peamised arendustööriistad, nagu Python, Node.js, Docker jne, on standardhoidlatest hõlpsasti installitavad, mistõttu sobib see inseneridele, kes hindavad arenduskiirust. Lisaks teeb APT-paketihaldussüsteem sõltuvuste lahendamise lihtsaks ja seda kasutavad laialdaselt nii algajad kui ka edasijõudnud kasutajad.
  • CentOS-i kasutusandmed ettevõtte keskkondades
    Teisest küljest kasutatakse CentOS-i sageli ettevõtete arenduskeskkondades ja see sobib eriti hästi ettevõtete loodud tugevate süsteemide arendamiseks. Kuna CentOS keskendub stabiilsusele, sobib see missioonikriitiliste süsteemide ja suurte andmebaasidega töötamiseks. Projektides, kus on vaja Red Hatile vastavat arenduskeskkonda, valitakse sageli CentOS.

5. Kokkuvõte

Selles artiklis käsitlesime üksikasjalikult Linuxi distributsioonide, eriti populaarsete Ubuntu ja CentOS-i ülevaadet, omadusi ja valikupunkte vastavalt kasutusotstarbele. Mõlemad on loodud erinevate eesmärkide ja kasutajarühmade jaoks ning kumma valimine sõltub kasutusotstarbest ja vajalikest funktsioonidest.

  • Ubuntu on distributsioon, mis sobib lauaarvuti kasutusse ja uusimasse arenduskeskkonda. Hõlpsasti kasutatav GUI ja rikkalik valik rakendusi, lisaks APT-põhine tõhus paketihaldussüsteem on populaarne nii algajate kui ka edasijõudnute seas. Lisaks kasutatakse seda LTS-versiooni 5-aastase toega usaldusväärselt ka ettevõtte keskkondades.
  • CentOS sobib serveri kasutusse, kus on vaja ettevõtte tasemel stabiilsust ja pikaajalist tuge, ning selle usaldusväärsust toetab Red Hat Enterprise Linux (RHEL) ühilduvus. Kuna seda kasutatakse peamiselt CLI-keskkonnas, sobib see keskmise ja edasijõudnud taseme kasutajatele, kuid seda kasutatakse laialdaselt ettevõtete ärisüsteemides ja veebiserverites.

Kokkuvõttes võib öelda, et kui tegelete lauaarvuti keskkonna või uusima arendusega, on Ubuntu parim valik, ja kui tegelete serveri kasutusotstarbe või ettevõtte keskkonnaga, on CentOS optimaalne valik. Mõlema distributsiooni omaduste mõistmine ja oma kasutusotstarbeks kõige sobivama Linuxi keskkonna leidmine on efektiivse ja stabiilse süsteemihalduse võti.