Ubuntu: Linuxi lihtsus algajatele – täielik juhend

1. Mis on Ubuntu? Põhiline ülevaade

Mis tüüpi operatsioonisüsteem (OS) on Ubuntu?

Ubuntu on operatsioonisüsteem (OS), mis põhineb Linuxi tuumal. Kuigi Linuxil on mitmesuguseid distributsioone, on Ubuntu nende seas eriti populaarne. Seda kasutatakse laialdaselt nii eraisikute kui ka ettevõtete poolt, sealhulgas lauaarvutites, serverites ja pilvekeskkondades.

Seos Linuxiga

Ubuntu on arendatud paljude Linuxi distributsioonide seas operatsioonisüsteemi “Debian” baasil. Debian on tuntud oma stabiilsuse ja pikaajalise toe poolest, kuid selle seadistamine võib olla algajatele keeruline. Ubuntu seevastu on säilitanud Debiani stabiilsuse, kuid on optimeeritud nii, et seda oleks lihtne ka algajatel kasutada.

Miks on Ubuntu populaarne?

Ubuntu populaarsusel on mitu põhjust:

1. Tasuta kasutamine
   Ubuntu on avatud lähtekoodiga tarkvara ja seda saab tasuta kasutada nii eraisikute kui ka ettevõtete poolt. Suurte litsentsitasude puudumine on suur eelis kulude kokkuhoiuks.
2. Lihtne kasutada ka algajatele
   Ubuntu pakub visuaalset töökeskkonda (GUI: graafiline kasutajaliides) nagu Windows või macOS, mistõttu on seda suhteliselt lihtne kasutada isegi Linuxiga harjumatutel inimestel.
3. Rikkalik tarkvaravalik
   Tarkvarakeskuse kaudu on lihtne installida paljusid rakendusi, nagu brauserid, kontoritarkvara ja arendustööriistad. Eriti kiiresti on saadaval peamised tööriistad nagu Google Chrome, Firefox, LibreOffice ja Visual Studio Code.
4. Kõrge stabiilsus ja turvalisus
   Ubuntu regulaarsed uuendused tagavad turvaaukude kiire parandamise, mis muudab selle kasutamise turvaliseks. Lisaks on Linuxi-põhised süsteemid viirustele vähem vastuvõtlikud, mis annab neile turvalisuse osas eelise.
5. Mitmekesine kasutusvõimalus
   Ubuntu on kasutatav mitte ainult lauaarvutina, vaid ka serverites, pilvekeskkondades ja manussüsteemides. See on eriti populaarne ettevõtete serverikeskkondades ning seda kasutavad ka suured IT-ettevõtted nagu Google ja Amazon.

Kuidas erineb Windowsist või Macist?

Ubuntu’l on Windowsist ja macOS-ist erinevad omadused. Järgnevas tabelis on kokkuvõte peamistest erinevustest:

Ubuntu eelised on kohandatavus ja kõrge turvalisus, kuid selle puuduseks on Windowsiga võrreldes väiksem tarkvaravalik. Seetõttu on oluline valida sobiv OS vastavalt kasutusotstarbele.

Kokkuvõte

Ubuntu on Linuxi distributsioon, mida on lihtne kasutada isegi algajatel, ning selle eelised on tasuta kasutamine ja kõrge turvalisus. Sellel on Windowsist ja macOS-ist erinevad omadused ning see sobib eriti hästi programmeerimiseks ja serverikasutuseks. Kui soovite tulevikus Ubuntu proovida, saate järgmises peatükis tutvuda selle ajaloo ja arendustaustaga, et Ubuntu võlusid sügavamalt mõista.

—

2. Ubuntu ajalugu ja arenduse taust

Ubuntu sünd ja Canonical Ltd.

Ubuntu arendus algas 2004. aastal Lõuna-Aafrika päritolu ärimehe Mark Shuttleworthi eestvedamisel. Tema eesmärk oli muuta Linux kasutajasõbralikumaks ja ta alustas uue distributsiooni arendamist.

Canonical Ltd. asutamine

Shuttleworth asutas 2004. aastal ettevõtte Canonical Ltd., et korraldada Ubuntu arendust ja haldust. Canonical mitte ainult ei toeta Ubuntu arendust, vaid edendab ka Linuxi levikut, pakkudes serveritele mõeldud pilveteenuseid ja ettevõtte tuge.

Ubuntu nime päritolu

Nimi Ubuntu pärineb Lõuna-Aafrika zulu ja xhosa keeltest ning tähendab “kaastunne teiste vastu” ja “inimlikkus”. See nimi on kooskõlas avatud lähtekoodi filosoofiaga ja sümboliseerib Ubuntu vaimu: “pakkuda tarkvara, mida kõik saavad vabalt kasutada.”

Esimene väljalase

Ubuntu esimene versioon “Ubuntu 4.10” (koodnimega Warty Warthog) avaldati 2004. aasta oktoobris. See versioon, mis põhines Debianil, pakkus kasutajasõbralikumat liidest ja lihtsamat installiprotsessi ning pälvis tähelepanu kui OS, mida on lihtne kasutada ka Linuxi algajatel.

Ubuntu väljalasketsükkel ja LTS

Ubuntu on tuntud oma regulaarse väljalasketsükli poolest. Iga 6 kuu järel antakse välja uus versioon, nagu allpool näidatud:

Väljalasete tüübid

Ubuntu versioonid on esitatud vormingus “aasta.kuu”, näiteks “Ubuntu 22.04” tähendab 2022. aasta aprillis välja antud versiooni.

Mis on LTS (Long Term Support: pikaajaline tugi)?

Ubuntu LTS-versioonidele (pikaajalise toe versioonidele) pakutakse 5-aastast ametlikku tuge, mis muudab need sobivaks ettevõtte- ja serverikeskkondades kasutamiseks. LTS-versioonid antakse välja iga 2 aasta järel, nii et kuigi tavalised versioonid sobivad uusimaid tehnoloogiaid otsivatele kasutajatele, on stabiilsuse eelistamisel soovitatav kasutada LTS-versioone.

Peamiste LTS-versioonide näited

LTS-versioone kasutatakse sageli ettevõtete serverites ja pilvekeskkondades, neid kasutavad ka suured ettevõtted nagu Google ja Netflix.

Ubuntu areng ja tänapäev

Ubuntu on alates esimesest väljalaskest enam kui 20 aastat arenenud ja läbinud järgmised olulised muutused:

1. Töökeskkondade areng

• Varased Ubuntu versioonid kasutasid töökeskkonda “GNOME 2”.
• Alates 2011. aastast muudeti see “Unity’ks” (kasutatavuse parandamiseks).
• Alates 2017. aastast naasti taas “GNOME 3” juurde (praegu jätkub).

1. Laienemine pilve- ja serverivaldkonnas

• Ubuntu Serveri versiooni kasutatakse paljudes pilvekeskkondades (nt AWS, Azure, Google Cloud).
• Pakutakse ka Ubuntu Core’i, mis on kerge versioon manussüsteemidele.

1. Turvalisuse ja stabiilsuse tugevdamine

• Regulaarsed uuendused ja paigad tugevdavad küberturvalisust.
• Võeti kasutusele uus paketihaldussüsteem “Snaps” (turvalisuse parandamine).

1. Aroomide (tuletisversioonide) laiendamine

• Kubuntu (KDE keskkond), Xubuntu (kerge XFCE keskkond) jne pakuvad erinevaid kasutuskogemusi.
• Valikuvõimalused on suurenenud, näiteks Ubuntu MATE, Ubuntu Budgie vastavalt eelistustele.

Kokkuvõte

Ubuntu arendus algas 2004. aastal Canonical Ltd. poolt ja tänapäeval on see laialdaselt kasutatav Linuxi distributsioon lauaarvutite, serverite ja pilvekeskkondade jaoks. Eriti atraktiivsed on selle LTS-versioonide pakutav stabiilsus, regulaarsed uuendused ja rikkalikud aroomid (tuletisversioonid).

—

3. Ubuntu omadused ja eelised

Tasuta avatud lähtekoodiga

Ubuntu on täiesti tasuta kasutatav avatud lähtekoodiga OS. Erinevalt Windowsist või macOSist ei pea te litsentsitasusid maksma ja seda saavad vabalt kasutada kõik, alates eraisikutest kuni ettevõteteni.

Mis on avatud lähtekood?

Avatud lähtekood tähendab tarkvara litsentsivormi, kus tarkvara lähtekood on avalikult kättesaadav ja igaüks saab seda vaadata, muuta ja edasi levitada. See võimaldab arendajatel üle kogu maailma panustada Ubuntu parendamisse, parandades vigu ja lisades uusi funktsioone.

Tasuta kasutamise eelised

• Puuduvad litsentsitasud (ettevõtetele ja haridusasutustele kulude kokkuhoiuks kasulik)
• Võimalik paigaldada vanematele arvutitele (vähendab riistvara väljavahetamise vajadust)
• Optimaalne alternatiiv tasulistele operatsioonisüsteemidele

Kõrge turvalisus

Ubuntu põhineb Linuxi tuumal, mistõttu on selle turvarisk Windowsiga võrreldes madalam.

Miks on Linux turvaline?

• Vähe viirusohtu
  Ubuntu, sealhulgas Linuxi-põhistesse operatsioonisüsteemidesse on viiruste sissetung süsteemi struktuuri tõttu keeruline ja Windowsiga sarnaselt ei ole vaja sageli viirusetõrjeprogrammi paigaldada.
• Range õiguste haldamine
  Ubuntu’s saavad olulisi süsteemifaile muuta ainult administraatori õigustega (root-õigused) kasutajad. See hoiab ära pahavara ebaseadusliku programmi käivitamise.
• Regulaarsed uuendused
  Ubuntu pakub LTS-versioonile 5 aastat turvauuendusi, mistõttu seda saab pikka aega turvaliselt kasutada.

Tegelikud kasutusnäited

• Ettevõtete serverikasutus (kasutavad ka suured IT-ettevõtted nagu Google, Netflix, Amazon)
• Kasutusvaldkonnad, kus nõutakse kõrget turvalisust (finantsasutused, valitsusasutused)

Kerge ja kiire

Ubuntu on suhteliselt kerge OS ja töötab mugavalt ka madala spetsifikatsiooniga arvutites.

Ubuntu töötingimused

Eriti efektiivne on Ubuntu vanade, Windowsiga aeglaseks jäänud arvutite taaskasutamisel.

Saadaval ka kerged maitsed

• Xubuntu (XFCE keskkond) → Kerge ja kiire töökeskkond
• Lubuntu (LXQt keskkond) → Veelgi kergem keskkond, vanemate arvutite jaoks

Mitmekesised töökeskkonnad

Ubuntu pakub lisaks standardsele GNOME’i töökeskkonnale ka mitmesuguseid maitseid (tuletisversioone).

Peamised Ubuntu maitsed

Windowsilt või Macilt üleminekul on soovitatav valida Kubuntu (Windowsi-sarnase kasutajaliidesega) või Ubuntu (Maci-sarnase kasutajaliidesega), et saada tuttav kasutuskogemus.

Kokkuvõte

Ubuntu’t saab kasutada tasuta, lisaks on sellel kõrge turvalisus, kerge töö ja mitmekesised töökeskkonnad. Eriti sobib see vanemate arvutite taaskasutamiseks ja keskkonna loomiseks, kus viirusrisk on madal.

—

4. Ubuntu puudused (hoiatused)

Ubuntu on suurepärane OS paljude eelistega, kuid see ei pruugi olla optimaalne valik kõigile kasutajatele. Eriti Windowsi või macOS-iga harjunud kasutajatele võib Ubuntu juurutamine ja kasutamine esitada mõningaid väljakutseid. Selles peatükis selgitame üksikasjalikult Ubuntu kasutamisel esinevaid hoiatusi ja puudusi.

Osa tarkvarast pole saadaval

Kuna Ubuntu on Linuxi-põhine operatsioonisüsteem, ei pruugi Windowsi või macOS-i tarkvara sellel otse töötada. Eriti tuleks tähelepanu pöörata järgmiste tarkvarade ühilduvusele:

Peamine tarkvara, mida on raske kasutada

Lahendus

• Kasutage alternatiivseid programme (nt Microsoft Office → LibreOffice, Photoshop → GIMP)
• Kasutage virtuaalset keskkonda (VirtualBox) või Wine’i (Windowsi rakenduste käitamiseks Ubuntu’s)
• Kasutage tarkvara pilveversioone (Google Docs või Office365 veebiversioon)

Siiski ei saa nende meetoditega alati täielikku ühilduvust tagada, seega kui teil on vaja teatud tarkvara igapäevaselt kasutada, tuleks Ubuntu’le üleminekut hoolikalt kaaluda.

Algajatele on õppimiskulu

Ubuntu on Windowsi ja macOS-iga võrreldes kasutamise ja seadistamise osas veidi keerulisem. Eriti sageli tuleb kasutada käsurida (terminali), mis võib Linuxiga esimest korda kokku puutuvatele inimestele takistuseks tunduda.

Harjumiseks aega võtvad punktid

• Tarkvara paigaldamise meetod on erinev
• Windows: topeltklõps installimiseks
• Ubuntu: sageli kasutatakse käsku nagu sudo apt install programmi_nimi
• Terminali (käsurea) kasutamine
• Ubuntu’s kasutatakse terminali sageli probleemide tõrkeotsinguks ja seadete muutmiseks.
• Vaja on õppida käske (nt ls failide loendi kuvamiseks, cd kausta navigeerimiseks).
• Seadme draiverite probleemid
• Mõned printerid või Wi-Fi adapterid ei pruugi algselt ära tunda.

Lahendus

• Kasutage Ubuntu kasutamise õppimiseks tutvustavaid raamatuid või veebipõhiseid õpetusi.
• Kasutage GUI-d (graafilist liidest) ja seadistage nii palju kui võimalik terminali kasutamata.
• Kasutage algajatele mõeldud Ubuntu maitseid (nt Linux Mint, Kubuntu).

Mängukeskkond on piiratud

Ubuntu’s paljud Windowsi mängud pole natiivselt toetatud, mistõttu on see mänguritele piiratud keskkond.

Ubuntu mängude toetus

• Natiivselt toetatud mängud (mõned Steami tiitlid, avatud lähtekoodiga mängud)
• Steam’i Protoni kasutamine (tehnoloogia Windowsi mängude käivitamiseks Linuxis)
• Virtuaalsete keskkondade (PlayOnLinux, Lutris) kasutamine (ühilduvusprobleemid)

Eriti problemaatilised punktid

• DirectX ei ole natiivselt toetatud (madal ühilduvus Windowsi mängumootoritega)
• Mängude jõudluse optimeerimine on vajalik (seadetega on võimalik mugavalt mängida)

Lahendus

• Kasutage Steam’i “Protoni” funktsiooni (paljud mängud saavad töötada)
• Kasutage pilvemänge (GeForce NOW, Google Stadia jne)
• Kaaluge topeltkäivitust (kasutamine koos Windowsiga).

Ubuntu ei sobi mängude mängimiseks väga hästi, kuid viimastel aastatel on Steami ja Protoni arengu tõttu paljud tiitlid mängitavaks muutunud.

Pöörake tähelepanu riistvara ühilduvusele

Ubuntu toetab paljude peamiste arvutitootjate riistvara, kuid mõne eriseadme või vanema riistvaraga võib esineda ühilduvusprobleeme.

Peamised ühilduvusprobleemid

Lahendus

• Kontrollige eelnevalt Ubuntu ametlikult veebisaidilt toetatud riistvara.
• Rakendage uusimaid draivereid (eriti NVIDIA GPU-dele).
• Ostke Ubuntu eelinstalleeritud arvuti (nt Delli, Lenovo Linuxi mudelid).

Kokkuvõte

Ubuntu’l on palju eeliseid, kuid sellel on ka mõned puudused, nagu tarkvara ühilduvus, õppimiskulu, mängukeskkond ja riistvara tugi. Eriti Windowsi või macOS-iga harjunud inimestele võib esialgne seadistamine ja kasutamine tunduda keeruline, seega on oluline enne juurutamise kaalumist neid punkte mõista.

—

5. Ubuntu kasutusjuhised ja kasutusstsenaariumid

Ubuntu’t kasutatakse laialdaselt alates töökeskkonnast kuni serverite, pilve ja arenduskeskkondadeni. Selles peatükis selgitame üksikasjalikult Ubuntu konkreetset kasutamist ja kasutusstsenaariume.

Kasutamine lauaarvuti OS-ina

Ubuntu saab kasutada tavalise arvuti operatsioonisüsteemina (lauaarvuti OS). Eriti sageli räägitakse sellest kui alternatiivsest OS-ist Windowsi või macOS-i asemel.

Põhilised asjad, mida Ubuntu’ga teha saab

• Interneti kasutamine
• Saadaval on brauserid nagu Firefox ja Google Chrome.
• YouTube, sotsiaalmeedia, veebirakendused (Gmail, Google Docs jne) töötavad samuti probleemideta.
• Kontoritöö
• LibreOffice (Wordi, Exceli, PowerPointiga ühilduv tarkvara) on standardvarustuses.
• Google Docs ja Microsoft 365 veebiversioonid on samuti saadaval.
• E-post, vestlus, videokonverentsid
• Thunderbird (e-posti klient), Slack, Zoom, Skype töötavad samuti.
• Meedia taasesitus ja redigeerimine
• VLC meediapleier (video- ja muusika taasesitus)
• GIMP (pilditöötlustarkvara), Kdenlive (videotöötlustarkvara)

Ubuntu lauaarvuti omadused

• Lihtne ja intuitiivne kasutajaliides (Windowsi ja macOS-iga sarnane kasutuskogemus)
• Nagu Windowsil, on ka seal “Start-menüü”, mis võimaldab rakendusi hõlpsalt hallata.
• Vajalikku tarkvara saab hõlpsasti installida “Ubuntu tarkvarakeskusest”.

Lauaarvutikasutuse eelised

✅ Tasuta kasutatav
✅ Kerge ja kiire (kasutatav ka vanematel arvutitel)
✅ Turvalisus on tugev (väike viirusrisk)

Lauaarvutikasutuse puudused

⚠ Microsoft Office’i ja Adobe’i toodete täisfunktsionaalsed versioonid pole kasutatavad
⚠ Mõned eriotstarbelised tarkvarad pole ühilduvad
⚠ Ei sobi mängimiseks (on lahendusi, kuid pole täielik)

Ubuntu on optimaalne lauaarvuti OS inimestele, kes töötavad peamiselt brauseris, või neile, kes soovivad kulusid kokku hoida.

Serverikasutus

Ubuntu’t kasutatakse laialdaselt ka serveri OS-ina. Eriti ettevõtetele ja veebiteenuste pakkujatele on see üks usaldusväärsemaid valikuid.

Mis on Ubuntu Server?

Ubuntu Server on serveritele mõeldud Ubuntu versioon ilma töökeskkonnata ning seda iseloomustab kergus ja stabiilne töö.

Ubuntu Serveri peamised kasutusvaldkonnad

• Veebiserver (Apache, Nginx)
• Veebilehtede majutamine (nt WordPress, staatilised saidid)
• Andmebaasiserver (MySQL, PostgreSQL)
• Veebiteenuste ja rakenduste andmehalduseks
• Failiserver (Samba, NFS)
• Ettevõttesiseste jagatud failiserveritena kasutamine
• Pilvekeskkond (AWS, Google Cloud, Azure)
• Kasutamine pilvepõhiste virtuaalmasinatena
• Docker ja konteinerite arendus
• Arenduskeskkonna loomine, rakenduste virtualiseerimine

Ubuntu Serveri eelised

✅ Kerge ja stabiilne töö (optimaalne pikaajaliseks kasutuseks)
✅ Tasuta kasutatav (puuduvad litsentsitasud)
✅ Avatud lähtekoodiga, seega kohandatav

Serverikasutuse puudused

⚠ Puudub GUI, põhimõtteliselt vajalik käsurea operatsioon
⚠ Vajalikud on erialased teadmised (serveri administraatoritele)

Ettevõtte pilvekeskkondade ja veebiteenuste haldamiseks on Ubuntu Server üks optimaalsemaid valikuid.

Kasutamine arenduskeskkonnana

Ubuntu on väga hea operatsioonisüsteem arendajatele. Eriti populaarne on see programmeerijate ja tarkvaraarendajate seas.

Miks Ubuntu sobib arenduseks?

• Paljud arendustööriistad on saadaval
• Toetab peaaegu kõiki programmeerimiskeeli, nagu Python, Java, C, C++, Ruby, PHP.
• Saadaval on IDE-d (integreeritud arenduskeskkonnad) nagu Visual Studio Code, PyCharm, Eclipse, Vim.
• Optimaalne Linuxi-põhisele arenduskeskkonnale
• Kõrge ühilduvus veebiserverite ja pilveteenustega
• Hea sobivus Dockeriga, Kubernetesega, virtualiseerimistehnoloogiatega.
• Toetab ka masinõpet ja AI-arendust
• Saadaval on tööriistad nagu TensorFlow, PyTorch, Jupyter Notebook.
• Ubuntu’s on NVIDIA GPU tugi rikkalik, mistõttu sobib see suurepäraselt ka süvaõppe jaoks.

Arenduskeskkonna eelised

✅ Rikkalik valik peamisi programmeerimiskeeli ja tööriistu
✅ Hea sobivus serverikeskkonnaga (sujuv arendus → juurutamine)
✅ Tasuta kasutatav, seega arenduskulud on madalad

Arenduskasutuse puudused

⚠ Mõned IDE-d ja GUI-tööriistad on optimeeritud Windowsi/macOS-i jaoks.
⚠ Algajatele võib keskkonna seadistamine olla keeruline.

Ubuntu on programmeerijatele, inseneridele ja andmeteadlastele optimaalne arenduskeskkond.

Kokkuvõte

Ubuntu on võimas operatsioonisüsteem, mida saab kasutada mitmesugustes stsenaariumides, sealhulgas lauaarvutite, serverite ja arenduskeskkondade jaoks. Eriti on see üks optimaalsemaid valikuid kasutajatele, kes soovivad odavat ja stabiilset keskkonda.

Ubuntu on võimas valik nii igapäevaseks kasutamiseks, äriks kui ka arenduseks.

—

6. Ubuntu paigaldamine (algaja juhend)

Erinevalt Windowsist ja macOS-ist on Ubuntu tasuta operatsioonisüsteem, mida igaüks saab hõlpsasti paigaldada. Selles peatükis selgitame üksikasjalikult Ubuntu paigaldusprotseduuri algajatele.

Süsteeminõuete kontrollimine

Enne Ubuntu paigaldamist veenduge, et teie arvuti vastab süsteeminõuetele, mis on vajalikud Ubuntu käivitamiseks.

Ubuntu soovitatavad spetsifikatsioonid

See töötab ka madala spetsifikatsiooniga arvutites, kuid mugavaks kasutamiseks on soovitatav 4 GB või rohkem RAM-i ja 50 GB või rohkem salvestusruumi.

Kerged maitsed (madala spetsifikatsiooniga arvutitele)

• Xubuntu (XFCE keskkond) → Vanadele arvutitele mõeldud kerge versioon
• Lubuntu (LXQt keskkond) → Veelgi kergem, optimaalne ka väikese energiatarbega sülearvutitele

Paigaldusmeedia loomine

Ubuntu paigaldamiseks on vaja luua USB-mälupulgale või DVD-le Ubuntu paigaldusfail (ISO-kujutis).

① Laadige alla Ubuntu ISO-fail

Kõigepealt laadige ametlikult veebisaidilt alla uusim Ubuntu.

🔗 Ubuntu ametlik allalaadimisleht

② Looge alglaaditav USB

Looge Ubuntu installiketas, kasutades USB-mälupulka (soovitatav 8 GB või rohkem).

Windowsi kasutajate puhul

1. Laadige alla “Rufus“ (tasuta tööriist)
2. Käivitage Rufus ja valige ISO-fail
3. Valige failisüsteemiks: “FAT32”
4. Klõpsake “Start” ja alustage kirjutamist.

Maci kasutajate puhul

1. Laadige alla “balenaEtcher“.
2. Avage Etcher, valige ISO-fail.
3. Määrake kirjutamise sihtkoht (USB-mälupulk) ja klõpsake “Flash”.

Ubuntu paigaldamise sammud

① Käivitage arvuti USB-mälupulgalt

• Taaskäivitage arvuti ja avage BIOS-i või UEFI seadete ekraan (nt “F2”, “F12”, “ESC”).
• Määrake “Boot Menu”s USB-mälupulk kõrgeimaks prioriteediks.
• USB-mälupulgalt käivitamisel ilmub ekraan “Proovi või paigalda Ubuntu”.

② Alusta Ubuntu paigaldamist

1. Seadistage keel “eesti” ja klõpsake “Install Ubuntu“.
2. Valige klaviatuuripaigutus (eesti keele puhul OK).
3. Valige installimise tüüp

• “Tavaline installatsioon” → standardvarustuses brauser, kontoritarkvara jne.
• “Minimaalne installatsioon” → kergem (tarkvara saab hiljem lisada)

③ Seadistage ketta partitsioon

• Ainult Ubuntu installimisel
• Valige “Kustuta ketas ja installi Ubuntu”.
• Windowsiga topeltkäivitamisel
• Valige “Installi teise OS-iga kõrvuti” ja määrake vaba ruum (soovitatav 50 GB või rohkem).

④ Seadista kasutajainfo

• Määrake arvuti kasutajanimi ja parool.
• Klõpsake “Jätka”, et alustada installimist.

⑤ Paigaldamine valmis ja taaskäivitus

• Pärast installimise lõppemist eemaldage USB-mälupulk ja taaskäivitage arvuti.
• Kui ilmub Ubuntu sisselogimisekraan, on installimine edukas!

Esialgne seadistamine pärast installimist

Pärast Ubuntu paigaldamist tehke esialgsed seadistused, et saaksite seda sujuvalt kasutama hakata.

① Eesti keele sisestuse seadistamine

Kuna Ubuntu standardne sisestus on mõnikord inglise klaviatuuri seadistusega, lubage eesti keele sisestus (Mozc).

1. Avage “Settings” → “Region & Language”.
2. Lisage “Input Sources” alla “Estonian (Mozc)”.
3. “Shift + Space” abil saab vahetada eesti ja inglise keele vahel.

② Tarkvara uuendamine

Ubuntu uusimaks muutmiseks käivitage uuendused.

sudo apt update && sudo apt upgrade -y

③ Installi vajalikud rakendused

Ubuntu sisaldab põhitarkvara, kuid kasulik on installida ka sagedamini kasutatavaid rakendusi.

sudo apt install -y google-chrome-stable vlc gimp libreoffice

Soovitatavad rakendused

• Google Chrome (kiire brauser)
• VLC meediapleier (video- ja muusika taasesitus)
• GIMP (pilditöötlus)
• LibreOffice (Microsoft Office’iga ühilduv)

Kokkuvõte

Ubuntu paigaldamine on suhteliselt lihtne, kuid eelnev ettevalmistus ja seadistamine on olulised. Eriti Windowsiga topeltkäivituse korral on soovitatav andmetest varukoopia teha.

Ubuntu paigaldamisega saate tasuta ja turvalise OS-keskkonna.

—

7. Korduma kippuvad küsimused (KKK)

Ubuntu on Linuxi distributsioon, millel on palju eeliseid, kuid esmakasutajatel võib tekkida küsimusi ja kahtlusi. Selles peatükis tutvustame korduma kippuvaid küsimusi (KKK) Ubuntu kohta ja selgitame, kuidas algajad saaksid Ubuntu sujuvalt kasutama hakata.

Mis vahe on Ubuntul ja teistel Linuxi distributsioonidel?

Linuxil on mitmesuguseid distributsioone (OS-i tüüpe), kuid Ubuntu on eriti algajasõbraliku disainiga.

Peamiste Linuxi distributsioonide võrdlus

Põhipunktid:
✅ Ubuntu põhineb Debianil ja paistab silma lihtsa paigalduse ja laialdase toe poolest.
✅ Kui soovite proovida uusimat tehnoloogiat, on alternatiivideks ka Fedora ja Arch Linux.
✅ Kui stabiilsus on esmatähtis, on parim valik Ubuntu LTS (pikaajalise toe versioon).

Kas saab kasutada koos Windowsi või Maciga?

Jah, Ubuntu saab topeltkäivitada koos Windowsi või Maciga.
Kuid vale seadistuse korral on olemas risk, et Windows ei käivitu, seega järgige hoolikalt järgmisi meetodeid.

Kuidas topeltkäivitada Windowsiga

1. Looge Windowsi kettahalduses “kasutamata vaba ruum” (soovitatav 50 GB või rohkem)
2. Ubuntu paigaldamisel valige “Installi teise OS-iga kõrvuti”
3. Installige GRUB (alglaadur) ja seadistage see nii, et saaksite käivitamisel OS-i valida.

Märkus

⚠ Pärast Windowsi uuendamist võib GRUB kustutatud saada, seega tehke varukoopia.
⚠ Olulised andmed varundage eelnevalt.

Kas on algajale lihtne kasutada?

Jah, Ubuntu on algajatele suhteliselt lihtne kasutada.
Eriti sujuv üleminek on, kui valida Windowsile sarnase kasutajaliidesega “Kubuntu” või “Linux Mint”.

Algajale soovitatavad punktid

✅ Tarkvarakeskusest saab rakendusi lihtsalt installida
✅ Windowsi-sarnane kasutuskogemus (Kubuntu puhul eriti lähedane)
✅ Eestikeelne keskkond on rikkalik (saab valida installimise ajal)

Kuid järgmised punktid vajavad harjumist:
⚠ Windowsile spetsiifilistel programmidel (Office, Photoshop jne) puudub täielik ühilduvus.
⚠ Mõned toimingud (tarkvara haldamine) nõuavad terminali kasutamist.

Millistel arvutitel see töötab?

Ubuntu töötab suhteliselt madala spetsifikatsiooniga arvutitel, kuid mugavaks kasutamiseks on vaja miinimumspetsifikatsioone.

Ubuntu tööspetsifikatsioonid

Kerge versioon Ubuntu (kasutatav vanematel arvutitel)

• Xubuntu (XFCE keskkond) → Kerge ja sobib vanadele arvutitele
• Lubuntu (LXQt keskkond) → Ülimalt kerge ja sobib väikese energiatarbega arvutitele

Kas Ubuntu turvalisus on piisav?

Jah, Ubuntu peetakse Windowsist turvalisemaks.
Viiruste ja pahavara nakatumise risk on madal, mistõttu on see suhteliselt turvaline ka ilma viirusetõrjeprogrammita.

Miks on Ubuntu turvalisus tugev?

1. Viirusi praktiliselt pole (Linuxi jaoks on pahavara vähe)
2. Tugev kasutajaõiguste haldamine (süsteemi ei saa muuta ilma administraatori õigusteta)
3. Regulaarsed uuendused ja turvapaigad (LTS-versioonil 5-aastane tugi)

Kokkuvõte

Ubuntu on suhteliselt hõlpsasti kasutatav Linuxi distributsioon isegi algajatele, kuid oluline on pöörata tähelepanu erinevustele Windowsist ja tarkvara ühilduvusele. Kasutage Ubuntu sujuvaks juurutamiseks ja kasutamiseks selle peatüki KKK-d.